Estonia menuk oli "Alice Imedemaal“

Estonias näeb balletti «Alice Imedemaal», kus peaosas tantsib Laura Maya ja Ärtusoldati rollis on Andrea Fabbri. Foto: Rünno Lahesoo

2019. aasta oli rahvusooperi jaoks tegude- ja sündmusterohke. Aasta jooksul anti kokku 398 etendust ja kontserti, mida külastas 185 548 teatrisõpra. Kõige rohkem vaatajaid kogusid Gianluca Schiavoni ballett „Alice Imedemaal“, Tšaikovski ballett „Pähklipureja“ ja Bocki muusikal „Viiuldaja katusel“. Estonia teatri haridusprojektidest said osa 10 544 noort teatrihuvilist.

Üheks lõppeva aasta meeldejäävamaks sündmuseks on jaanuarikuus toimunud külalisetendused Moskva Suure Teatri laval 9.–12. jaanuarini, mis oli väärikaks lõppakordiks eelmisel aastal alguse saanud Eesti Vabariik 100 juubelipidustustele. Viimati andis Estonia Moskva Suure Teatri laval etendusi 1989. aastal, mil tähistati helilooja Modest Mussorgski 150. sünniaastapäeva „Boriss Godunovi“ kolme erineva redaktsiooni esitusega.

Moskvalastele viidi külakostiks juba 11 aastat eestlasi rõõmustanud Harangozó/Kocsaki kogupereballett „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, Eduri/Aintsi ballett „Modigliani – neetud kunstnik“, Puccini ooper „Tosca“ ja Ooperigala. Ühes Moskva ooperilauljatega lõpetati külaskäik galakontserdiga. Kokku sõitis Moskvasse pea 300 estoonlast.

24. mail esietendus rahvusooperis Leonard Bernsteini 100. sünniaastapäeva puhul kultusmuusikal „West Side Story“, mille seadis lavale Eesti publikule tuttav Georg Malvius.

Esmakordselt Eestis oli võimalik muusikali vaadata ja kuulata nii eesti kui ka inglise keeles. Ingliskeelsete osatäitjate leidmiseks korraldas rahvusooper möödunud aastal castingud nii Stockholmis kui ka Londonis. Eestikeelsete etendustes laulsid Hanna-Liina Võsa, Piret Krumm, Heldur Harry Põlda, Juss Haasma ja Tamar Nugis. Ingliskeelsete etenduste peaosalised olid Jade Davies, Nicole Deon, Cameron Sharp, Davide Fienauri ja Jeronimas Milius.

Juuni alguses toimus Rahvusooper Estonia, Tallinna Filharmoonia ja ERSO ühine festival „ERInädal“, millega tähistati maestro Eri Klasi 80. sünniaastapäeva. „ERInädala“ raames tulid ettekandele mitmed maestro karjääris märgilise tähtsusega teosed, toimusid kontserdid kergemast muusikast ooperimuusikani ning mitmed legendaarse dirigendi mälestusele pühendatud sündmused.

Lisaks Tallinnale andis rahvusooper 2018. aastal etendusi Tartus, Paides, Jõhvis, Viljandis, Haapsalus ja Pärnus. Esmakordselt anti Verdi ooperi „La traviataga“ kohaliku kultuurifestivali raames etendus ka Rakvere Spordihoones. Tegemist oli ajaloolise sündmusega – esmakordselt kõlas Rakveres rahvusooperi artistide ning täiskoosseisus orkestri ja koori esituses ooper. Ühtekokku astus lavale 140 Estonia artisti, mistõttu on kahtlemata tegemist festivali suurima üritusega.

Esmakordselt Eestis tuli ettekandele Korngoldi ooperi „Surnud linn“ kaks kontsertettekannet – see on teos, mille nimi maailma ooperiteatrite afiššidel teeb au ka kõige suurematele teatritele.

Linnar Looris. Foto: Elmo Riig

Sügisel alanud 114. hooajast alustas teatri kunstilise juhi ja peadirigendina Arvo Volmer ja rahvusballeti juhina Linnar Looris. Mõlemad juhid on mitmekülgse rahvusvahelise tausta ja pagasiga, ometi juba varasemast Estoniaga lähedalt seotud. Arvo Volmer oli aastatel 2004 – 2012 Estonia kunstiline juht ja peadirigent ning aastast 2004 tegutses ka Adelaide'i Sümfooniaorkestri kunstilise juhi ja peadirigendina.

Linnar Looris oli aastail 2001–2006 oli ta Eesti Rahvusballeti solist, seejärel Birmingham Kuningliku Balleti solist (2006–2007), alates 2007. a Houstoni Balleti solist ning aastast 2011 sama trupi esisolist. On suur au, et mõlemad oma valdkonna suurkujud on leidnud taas oma tee koduteater Estoniasse.

Uus aasta Estonias tõotab tulla aga veelgi tegusam, sest ees ootavad nii Lehári opereti „Krahv Luxemburg“, Marina Kesleri originaalballeti „Anna Karenina“ kui ka Verdi noorepõlve meistriteose „Jeanne d’Arc“ esietendused.