/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/09/12862485t1h970e.jpg)
Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Fonogrammitootjate Ühingu koostöös on selgunud Eesti Muusikaauhinnad 2020 Aasta Klassikaalbumi kategooria nominendid. Eesti Muusikaauhinnad 2020 nominentide täisnimekiri avalikustatakse 9. jaanuari õhtul.
Eesti Muusikaauhinnad 2020: selgusid Aasta Klassikaalbumi nominendid
Aasta Klassikaalbumi žanrikategooriate kandidaatide nimekiri koostati Eesti Muusikanõukogu liikmete esitatud ettepanekute alusel. Kategooria sisaldab žanrikategooriaid, milleks on kammermuusika, sümfooniline- või lavamuusika, koorimuusika ja eesti helilooming.
Erinevatest valdkonna ekspertidest koosnenud žürii valis esitatud albumite põhjal parimad. Iga žanrikategooria parim pälvis nominatsiooni ja just nende seast valitakse Aasta Klassikaalbum. Albumite kuulamine ja hindamine toimus läbi Eesti Muusikaauhindade häälestussüsteemi.
Aasta Klassikaalbum 2020 nominendid on:
/nginx/o/2020/01/09/12862486t1hfa66.jpg)
Aasta heliloomingu album, Aasta sümfoonilise- või lavamuusika album
- Heino Eller „Sümfoonilised poeemid“
- Esitajad: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts
- (Ondine 2019)
Heino Eller (1887–1970) on üks tähtsamaid eesti heliloojaid ja tänase eesti muusika üks teerajajatest. Tema loomingu põhirõhk oli instrumentaalmuusikal ja teda peetakse eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaks. Rahvusvahelise kuulsuse saavutasid eelkõige tema sümfoonilised teosed. Oma teostes töötles ta traditsioonilisi eesti elemente ja rahvaviise, kuid lasi end inspireerida ka impressionismist, ekspressionismist ja teistest 20. sajandi muusikavooludest. Peale selle mõjutasid teda eriti Frédéric Chopin, Edvard Grieg ja Jean Sibelius, keda ta noore mehena ka ise kohtas. Üks Elleri õpilasi oli Arvo Pärt. Elleri orkestrimuusikas moodustavad eredaima osa looduspilte ja ekspressionistlikke meeleolusid kajastavad väikevormid – sümfoonilised pildid ja poeemid.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/09/12862485t1h970e.jpg)
Aasta koorimuusika album
- Ferenc Liszt Via Crucis / Arvo Pärt Sacred Choral Works
- Esitajad: Eesti Filharmoonia kammerkoor, dirigent Kaspars Putniņš, Kalle Randalu (klaver)
- (Ondine 2019 /ODE 1337-2)
„Via crucis“ („Ristitee“) on Ferenc Liszti loomingus eriline teos, mis kujutab Jeesuse ristiteekonda läbi 14 peatuse, mida peegeldatakse muusikas äärmise ekspressiivsuse ja suure sisemise rahuga. Kaspars Putniņši sõnul on tegemist ainulaadse teosega, mis eristub oluliselt Liszti muust loomingust. „Via crucises“ on klaveril eriline kandev solistiroll, mida esitab Kalle Randalu.
Lisaks Liszti teosele on salvestatud Arvo Pärdi „Solfeggio“, „Summa“, „Zwei Beter“ ja „The Woman with the Alabaster Box“. Putniņši sõnul meenutab Liszti puhas selge joonis oma vaikushetkede ja pausidega mõneti Arvo Pärdi loomingut, mistõttu ta valiski selle Liszti muusika kõrvale.
/nginx/o/2020/01/09/12862487t1hf2e2.jpg)
Aasta kammermuusika album
Virmalised. Eesti klaverimuusika läbi sajandi.
Esitavad Eesti väljapaistvad pianistid: Sten Heinoja, Ivari Ilja, Tanel Joamets, Age Juurikas, Kristi Kapten, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Marko Martin, Mati Mikalai, Mihkel Poll, Johan Randvere, Kai Ratassepp, Kristiina Rokashevich, Maksim Štšura, Irina Zahharenkova, Ralf Taal.
Kõlavad Eesti armastatumad klaveriteosed läbi sajandi. Salvestised on festivalilt "Virmalised", mis toimus veebruaris 2018 Estonia kontserdisaalis.
(Eesti Pianistide Liit, Eesti Interpreetide Liit 2019)