:format(webp)/nginx/o/2019/12/30/12841554t1h3f90.jpg)
Esmaspäeval kuulutas Ameerika filmiakadeemia Los Angeleses välja rahvusvahelise filmi (varem võõrkeelse filmi) Oscari-nominendid. Eesti film «Tõde ja õigus» ei pääsenud viie valitu hulka, kelle hulgast selgub Eesti aja järgi 10. veebruari varahommikul Oscari-võitja.
«Suur sügav uni on,» vastas produtsent Ivo Felt klassikalisele küsimusele, mis tunded Eesti filmimehi pärast Oscari-nominentide teatavakstegemist Los Angelese hotellitoas valdasid. «Tanel on ka unise näoga.» Kogenud filmimehed ei lasknud ootusärevusel oma puhkust rikkuda ning ärkasid siis, kui algas ülekanne David Geffeni saalist. ««Tõel ja õigusel» oli nominatsioonile nii väike võimalus. Tulemused olid peaaegu sellised, nagu me Taneliga enne ka arvasime. Viiest neli filmi arvasime täpselt ära. «Meemaa» asemel oleks võinud meie tunde järgi olla kas Vene film «Piitsavars» või Ungari «Those Who Remained». See viimane on superäge film. Aga ülejäänud nominendid on ootuspärased.»
Režissöör Tanel Toomi hääl oli telefonile vastates ergas ja heatujuline, pettumust ei kostnud sellest karvavõrdki: «Ei ole sugugi pettunud. [Naerab]. Mõlemad Ivoga naerame siin, pole ju põhjust kurvastada. Magasime, kuni hakati nominente teatavaks tegema, vaatasime need ära ja heidame nüüd jälle magama. Kell pole siin veel kuus hommikulgi. Päikestki pole kusagilt näha.»
Tanel Toom jääb Los Angeleses kolmapäeval algavale Santa Barbara filmifestivalile, aga Felt lendab lähipäevil koju tagasi.
17. detsembril avalikustatud eelvalikusse pääses kümme filmi, nominendid paksus kirjas:
Eestis on neist filmidest linastunud «Värvitud lind», «Meemaa» ja «Corpus Christi» (kõik PÖFFil) ning kinolevis «Piitsavars», «Parasiit» ning «Valu ja hiilgus». Senegali filmi «Atlantics» on võimalik Eestis vaadata Netflixi vahendusel.
Nii «Tõe ja õiguse» režissöör Tanel Toom kui ka produtsent Ivo Felt avaldasid pärast eelvalikufilmide selgumist arvamust, et vähemalt kolm või neli kohta viiest täidavad ette teada favoriidid. Nende hulka kuuluvad näiteks suurte filmimaade ning tuntud režissööride «Parasiit», «Valu ja hiilgus» ning «Hüljatud». Viie hulka ennustati ka Senegali filmi «Atlantics», seda osalt isegi poliitilistel põhjustel, millest Ameerika filmiakadeemia sugugi vaba ei ole. Nimelt on selle režissöör Mati Diop esimene mustanahaline naisrežissöör nii kõrges konkurentsis. Põhja-Makedoonia dokumentaalfilmi «Meemaa», mille eelarve oli nii väike, et seda isegi välja ei tooda, peeti potentsiaalseks üllatajaks.
Ennustusportaal GoldDerby ennustas enne tulemuste teatavakstegemist «Tõele ja õigusele» eelvalikulfilmide seast lausa viimast, kümnendat kohta. GoldDerby toetub oma ennustustes juhtivate filmiväljaannete (nt Variety, IndiWire jt) kriitikute kui ka ca 4000 asjatundliku filmientusiasti hinnangutele. Just nende ennustuste tippudes olid «Parasiit», «Valu ja hiilgus», «Hüljatud», «Atlantics» ja «Meemaa». Seevastu Hollywood Reporteri kriitik Scott Feinberg tõi enda lemmikutena välja paljukiidetud «Parasiidi» kõrval ka «Tõe ja õiguse».
Eesti filme on Oscarile esitatud alates 1992. aastast, kui kandideerima saadeti «Need vanad armastuskirjad». Seejärel tuli sisse väike paus, kuid alates 2004. aastast on kandidaat esindatud peaaegu igal aastal. 2015. aastal jõudis Zaza Urušadze film «Mandariinid» (produtsent Ivo Felt) võõrkeelse filmi nominatsioonini, kuid sel aastal kuulutati võitjaks Poola režissööri Paweł Pawlikowski film «Ida». See-eest ei ole teekond Oscari-tseremoonia lavale võõras Tanel Toomile: 2011. aastal võitis tudengifilmide Oscar välismaise filmi kategoorias tema lühifilm «Pihtimus». See valmis Suurbritannia hinnatud filmikooli National Film- and Television School magistritööna.
Oscarite puhul ei piisa vaid filmi auhinnale esitamisest, vaid seda tuleb filmiakadeemia liikmetele aktiivselt tutvustada. Nagu ka «Mandariinide» puhul, veab «Tõe ja õiguse» kampaaniat Tatjana Detlofsoni PR-agentuur, kes tegi sama tööd ka «Mandariinide» ja «Vehkleja» puhul. Ivo Felt on öelnud, et Detlofson võtab oma kliendiks vaid neid filme, millesse ta ise usub. Teda peetakse Hollywoodi üheks hinnatuimaks sõltumatuks kampaaniameistriks.
Kampaania hõlmab filmi tutvustamist akadeemia liikmetele, linastuste korraldamist ning muidugi otsustajatega kohtumist. «Pärast linastust on inimesed mitmel korral just nii öelnudki, et see on väga universaalne lugu. Nende jaoks pole seal ju Tammsaare või eestlastega midagi pistmist,» meenutas Toom Ameerika linastuskogemusi.
«Tõel ja õigusel» pole ette näidata auhindu teistelt rahvusvahelistelt filmifestivalidelt, aga just seda on peetud Oscari-konkurentsis kõrgele kohale pääsemisel soodustavaks teguriks. Samuti ei nomineeritud filmi Oscaritele eelnenud Kuldgloobustele. Kuid nn viimasel hetkel andis Los Angelese väliskorrespondente koondav rahvusvaheline pressiakadeemia filmile oma auhinna Satellite Award.
Kuna akadeemia liikmed on ise filmitegijad, oskavad nad filme vaadata selliste nurkade alt, mida tavaline kinokülastaja tähele ei pane. Nominente valivad oma ala asjatundjad: režissöörid režissööre, näitlejad näitlejaid jne. «Minu jaoks on väga põnev, kui filmi vaatavad teised tegijad ja need pole ju mitte kõige suvalisemad tegelased,» rääkis Toom. «Küsitakse, kui palju filmimine aega võttis, sest nad näevad, kui palju on filmis erinevaid aastaaegu. Keskkond muutub ning hooneid tuleb juurde, seega on põhjust kahtlustada, et ühe aastaga pole seda võimalik ära filmida.»
Küsimuste laad sõltub sellest, kes on saalis. «Mõni helirežissöör võib küsida, palju te näiteks ADRi [Additional Dialog Recording, filmidialoogi ülesalvestamine järeltöötluses, et tekst oleks selgem – toim] kasutasite. Et heli oli päris hästi miksitud, kas selles stseenis tegite seda või seda… peened tehnilised küsimused. Küsimused võivad nii spetsiifiliseks minna, et uuritakse, millist optikat kasutasime. Aga põhiliselt uuritakse, kaua filmimine aega võttis ja kaua ma stsenaariumit kirjutasin,» ütles režissöör.
Oscari-kampaania kogemustega produtsent Felt on sama meelt: «Filmiakadeemia liikmed oskavad hinnata filmitegemise nüansse. Nad oskavad näha tugeva loo ja hea režissuuri kõrval ka häid näitlejatöid, head operaatoritööd, Rein Kotov on palju kiita saanud. Esile on toodud ka muusikat ja filmi heli (helilooja Mihkel Zilmer – H. A.), montaaži, kunstniku tööd, grimmi ja kostüümi. Kui mõnel pool antakse lihtsalt hinnanguid, kas film on hea või halb, siis seal on inimesed, kes on eluaeg filmide sees olnud, nad analüüsivad neid ning oskavad leida ka tehnilisemaid nüansse. Tanel on palju pai saanud.»
Parim film
Parim režissöör
Parim operaatoritöö
Parim meespeaosatäitja
Parim naispeaosatäitja
Kõiki nominente vaata siit.
EV 100 filmiprogrammi raames valminud film Anton Hansen Tammsaare «Tõe ja õiguse» I osa põhjal.
Režissöör ja stsenarist Tanel Toom, osades Priit Loog, Priit Võigemast, Ester Kuntu, Maiken Schmidt jt.
Esilinastus 22. veebruaril 2019, kestus 2 tundi ja 45 minutit. Film on Eesti filmiajakirjanike ühingu auhinna Neitsi Maali 2019. aasta nominent.
Saadaval DVD- ja Blu-ray- formaadis, teleesilinastus 1. jaanuaril 2020 ETVs.
/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)