Suri Soome kirjanik ja filmilavastaja Jörn Donner

Jörn Donner. Foto: Erakogu

Suri Soome kirjanik, filmilavastaja, poliitik ja diplomaat Jörn Donner (5.02.1933–30.01.2020). Donner suri pärast pikaajalist haigust Helsingis 86 aasta vanusena.

Mitmed Donneri teosed on ilmunud eesti keeles, 2017. aastal pärjati ta ka Pimedate Ööde filmifestivali elutööpreemiaga.

Jörn Donneri esimene raamat, novellikogu «Välsignade liv» ilmus 1951. aastal, kolm aastat hiljem alustas ta ka filmitegijana. 1961. kuni 1963. aastani töötas ta Dagens Nyheteri filmikriitikuna ning 1972. kuni 1977. aastani juhtis Rootsi filmiinstituuti. 1979. aastal oli ta Berliini filmifestivali žürii liige.

1980. aastate algul oli Donner pikaaegse sõbra Ingmar Bergmani filmi «Fanny ja Alexander» produtsent, mis võitis hiljem ka neli Oscarit, nende hulgas parima võõrkeelse filmi preemia. Jörn Donner on siiani ka ainus soomlane, kes on võitnud Oscari. 

 Tema tuntumate lavastajatööde hulka kuuluvad veel mängufilmid «Armastada» (1964), «Must valgel» (1968) ja «Naiste pildid» (1970) ning dokumentaalfilm «Neetud! Soomemaa vaated» (1971).

Aastate jooksul avaldas Jörn Donner mitukümmend romaani ja mitmed novellikogud, eesti keeles on ilmunud tema teosed «President»(1996), «Isa ja poeg» (1997) ja «Rootsi: rännakud võõral maal» (2017). Oma teose «Isa ja poeg» eest pälvis ta ka 1985. aastal Finlandia kirjanduspreemia.

Soomerootslasest filmirežissöör ja -produtsent, kirjanik, publitsist ja poliitik sai PÖFFi elutööauhinna 2017. aastal. Režissöörina sai ta 1963. aastal filmi «Pühapäev septembris» eest Veneetsia festivalil parima debüüdi auhinna.  2014. aastal võitis ta Soome filmi Betooni-Jussi.

«Üks legend on lahkunud,» ütles PÖFFi juht Tiina Lokk. Tema sõnul hakkab lõppema üks ajastu, mis sünnitas tõelisi renessansiinimesi. «Donneri tegevus ei ole mõjutanud ainult Põhjamaade filmindust, vaid ka elu väljaspool ekraani – seda nii kirjaniku ja teravapilgulise ühiskonnakriitiku kui ka poliitiku ja diplomaadina.»

Soome ühiskonnas tekitasid Donneri filmid sageli paksu verd, heites kinda kodanlikule maitsele ja osutades riigi kitsaskohtadele. Tema viimaseks filmiks jäi «Ingmar Bergmani mälestus», mis tuli välja 2018. aastal. «Ilma Bergmanita oleksin teine inimene,» on ta ise öelnud. Nende sõprus kestis aastakümneid.

Ta oli kauaaegne parlamendiliige ja diplomaat.