Jaapanis esietendus Teet Kase uus balletilavastus

Jaapanis esietendus Teet Kase lavastatud ballett “Kuldne tempel". Foto: Jun Ishikura

9. veebruaril esietendus Jaapanis Yokohamas Teet Kase lavastatud ballett «Kuldne tempel». Eesti esietendus on juba 16. märtsil Vene Teatris  esmakordselt toimuval Aasia sõnatu teatri festivalil «1000 kurge».

«Kuldne tempel» on valminud loomingulise koosluse Birdname* koostöös.  Birdname’i kuuluvad lisaks lavastaja Teet Kasele heliloojad Sander Mölder ja Timo Steiner ning produtsent Tiiu Tamm. EV100 raames etendus samalt koosluselt menukas ballett «Keres», mis oli inspireeritud legendaarsest Eesti maletajast Paul Keresest.

«Kuldne tempel» on saanud ainest Yukio Mishima tuntud romaanist «Kuldne tempel».  Kyôtos asuva Kinkakuji templi mahapõletamise intsidendil põhinev Mishima (1925-1970) tuntuim romaan jälgib noore munga ja Kuldse Templi kummalisi suhteid, mis hakkavad hargnema juba peategelase lapsepõlves, mil ta kuuleb isalt lugusid maailma kõige kaunimast asjast.

Tempel kogu oma iluga vallutab nooruki meeled, muudab neid, manipuleerib nendega, kord ilmutades end poisile kõige ebasobivamal hetkel, kord jälle hoides kogu oma ilu endale. Painavas meeltesegaduses ei jäägi noorel mungal muud üle, kui enesevabastuse eesmärgil hävitada selle ilu alge.

Lavastaja Teet Kask, heliloojad Sander Mölder ja Timo Steiner, kunstnik Ülar Mark, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Taavi Miisu Varm.

Laval on tantsijad Roosi Nõgisto (Eesti), Huiyeob Jeong (Lõuna-Korea), Ryoko Aoki (Jaapan) ja tšellist Theodor Sink (Eesti).

Lavastaja Teet Kask: «Meie jaoks oli oluline, et esietendust Yokohamas külastasid Tokyo Performing Arts Marketi tantsukriitikud ja produtsendid. Rõõm oli publiku seas olnutelt kuulda, et eestlaste käsitletud jaapani temaatika mõjus kohalikele erakordsena. Seda nii tänu Noh-teatri näitleja Ryoko Aoki kaasamisele kui pakutud muusika- ja tantsukeele koosmõjus tekkinud atmosfääri tõttu. Meeliköitev hetk oli peale etendust ühelt Mishimat uurivalt professorilt kuulda, et olime vaistlikult kasutanud kahte vana Jaapani armastusluuletust, mis kuulusid kirjaniku Mishima lemmikute hulka.»