Kultuurisoovitused

Lukas: hollandlaste usaldus on meie noorele kunstiväljale suur au ja tunnustus

Kultuuriminister Tõnis Lukas.

FOTO: Tairo Lutter

Kultuuriminister Tõnis Lukas saatis tänukirja Hollandi Kuningriigi suursaadikule Eestis Karen van Stegerenile, milles minister tänas toetuse eest 2021. aasta Veneetsia kunstibiennaalil osalemisel. Eesti näitus toimub 59. biennaalil erandina sündmuse südames, Giardini näitusealal.

Eesti on biennaalil osalenud alates 1997. aastast mitmesugustel pindadel üle linna. Eestit kutsus biennaali keskmes asuvasse oma ajaloolisse paviljonihoonesse biennaaliala südames külalisena näitust tegema Hollandi paviljoni korraldaja, Mondriaani Fond. Hollandlased ise kolivad ühekordselt oma paviljonist välja ning esitlevad oma näitust mujal linnaruumis.

Kultuuriminister Tõnis Lukas edastas kirjas, et kahe riigi kultuurisuhted on väga aktiivsed ning aastate jooksul on sellele palju kaasa aidanud ka Hollandi saatkond Eestis. «Soovin väljendada suurt rõõmu ja tänu Hollandi riigile, teie kultuuriministeeriumile ja eelkõige Mondriaani fondile kutse eest korraldada 2021. aasta Veneetsia kunstibiennaali rahvuspaviljoni näitus Rietveldi paviljonis Giardini pargis,» märkis Lukas. 

Ta lisas, et selline usaldus on Eesti noorele kunstiväljale suur au ja tunnustus ning meie kunstirahvas võtab seda võimalust täie vastutuse ja tõsidusega. 

«Loodan, et tänu kunstiasutuste sedavõrd usalduslikule koostööle kasvab meie riikides huvi teineteise nüüdiskunsti vastu oluliselt ning sellest suurest žestist saab ühe uue pika peatüki algus meie riikide kultuurivahetuses,» kirjutas kultuuriminister Tõnis Lukas Hollandi Kuningriigi suursaadikule Eestis Karen van Stegerenile.

Iga kahe aasta järel toimuv Veneetsia kunstibiennaal paikneb üle linna. Biennaali süda ja keskpunkt kujunes Giardinis üldjoontes välja 20. sajandi esimesel poolel. Seal asuvad peamiselt «vanade» riikide rahvuspaviljonid. Näituse korraldamine Giardinis on ainulaadne ja ühekordne võimalus, mis küllakutseta olnuks võimatu. Viimane uus hoone, Lõuna-Korea paviljon, ehitati parki 1996. aastal ja rohkem laienemisruumi pargis ei ole. Giardini on paviljonide arvu, ajaloo ja põhinäituse tõttu kõige külastatavam biennaali toimumispaik. Seetõttu on Eestile tuleval aastal oodata senisest märksa suuremat tähelepanu.

Alates 1999. aastast on Eesti paviljoni korraldanud Sihtasutus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK), Eesti osalemist Veneetsia kunstibiennaalil rahastab Kultuuriministeerium.

Veneetsia biennaal on maailma suurim kunstisündmus, mis toimub alates 1895. aastast. Holland on biennaalil osalenud algusest peale. Nende paviljonihoone projekteeris maailmakuulus arhitekt Gerrit Rietveld Giardini parki 1954. aastal ning Hollandi näitused Veneetsia biennaalil on alati toimunud seal.

Tagasi üles