Tulekul on loeng, kus küsitakse, kas arhitekte on üldse vaja

Emil Urbeli loeng.

FOTO: Plakat

Eesti Arhitektuurimuuseumi loengusarjas «Elav ruum» on 4. märtsil kell 18 külas arhitekt Emil Urbel, kes juurdleb eri osapoolte koostöö üle hoone projekteerimise ja ehitamise juures. Nii küsib ta provokatiivselt – kas arhitekti on vaja? Loeng toimub Rotermanni soolalaos ning on külastajatele tasuta.

Emil Urbel on arhitekt omanimelises büroos. 1982. aastal omandas ta hariduse Eesti Kunstiakadeemias (toona Eesti Riiklik Kunstiinstituut) ja asus tööle projekteerimisinstituuti Eesti Projekt. Äreval ajal, 1989. aastal moodustasid nad Ülo Peiliga büroo Urbel ja Peil ning osalesid aktiivselt arhitektuurivõistlustel. Kuigi Emil Urbeli loomingus on palju ühiskondlikke hooneid on just elamuarhitektuur köitnud teda viimased 25 aastat. Tema eramud ja villad on äratuntavad funktsionaalsuse ja klassikalisest modernismist lähtuva stiilipuhta arhitektuuri näited. Emil Urbel on pälvinud korduvalt Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia, viimati 2012. aastal Vilsandi merepäästejaama restaureerimise eest. Ühiskondlikest hoonetest on tuntuimad Rocca al Mare Kool (koos Ülo Peili, Indrek Ermi ja Taso Mähariga, 2000), proovijahuveski rekonstruktsioon Rotermannis (koos Ainar Luigega, 2008). 2013. aastal koostas ta raamatu „Emil Urbel. 100 maja“, mis oma büroos projekteeritu tutvustamise kõrval avab ennekõike arhitektuuri loomise tagamaid."

«Elav ruum» on Eesti Arhitektuurimuuseumi loengusari, kus astuvad üles nii arhitektid, ajaloolased, muinsuskaitsjad kui ka teised ruumispetsialistid. Muuseum tutvustab populaarses vormis arhitektuuriajalugu, tegevarhitektide loomingut ning käsitleb publiku osalusel meie elukeskkonnas toimuvaid muutusi. Sari on suunatud kõigile ruumist, selle loomisest, arhitektuurist, selle lähiajaloost ja tänapäevast huvitatud inimestele. Loengusari on arhitektuurimuuseumi püsinäituse «ELAV RUUM: sajand Eesti arhitektuuri» mõtteline täiendus.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles