Pidu jääb ära ⟩ Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade võitjad

Mudlum võitis Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnna ilukirjandusliku proosa kategoorias teist aastat järjest, sedapuhku teosega «Mitte ainult minu tädi Ellen». Foto: Madli Lippur

Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastaauhindade laureaadid 2019. aasta teoste eest.

Kokku anti välja 12 auhinda 11 kategoorias, laureaadid valisid välja kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid.

Kultuurkapitali kirjanduse valdkonna peapreemia anti üle juba 31. jaanuaril Vaapo Vaherile Eesti kirjandusloo uudse läbivalgustamise eest kodukoha-armastusest sündinud mastaapses uurimistöös „Hiiumaa kirjanduse lugu“, elutööpreemia pälvis Helga Nõu, kes on kirjutanud juba 1965. aastast nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele.

Täna ennelõunal otsustati 14. märtsil toimuma pidanud preemiate üleandmine edasi lükata. Sündmuse toimumise kuupäev selgub edaspidi, anname sellest kindlasti teada.

Kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2019. aastal ilmunud teoste eest: 

Proosa (žürii: esimees Märt Väljataga, Katrin Hallas, Janika Kronberg, Mihkel Kunnus, Ene Paaver)

• Mudlum „Poola poisid”
• „Poola poisid” on nihutatud olustikuga võtmeromaan kultuurielust, ühe põlvkonna vaimsete pürgimuste tõusust ja taltumisest, milles sugestiivselt kujutatud miljöö ja inimsuhted vahelduvad lennukate debattidega maailma parandamise võimalikkuse üle.

Luule (žürii: esimees Märt Väljataga, Katrin Hallas, Janika Kronberg, Mihkel Kunnus, Ene Paaver)

• Carolina Pihelgas „Valgus kivi sees“
• „Valgus kivi sees‟ on süvenenud ja kujundlik raamat, luule sõna kõige paremas mõttes. Valgustab sügavalt inimese siseilma, kuid on ikkagi ligipääsetav. Tundlik ilma sentimentaalsuseta, aus ilma hinge pahupidi pööramata.

Esseistika (žürii: esimees Märt Väljataga, Katrin Hallas, Janika Kronberg, Mihkel Kunnus, Ene Paaver)

• Linnar Priimägi „Luule ja tõde“
• Raamatusse koondatud ligi nelja aastakümne jooksul loodud tekste iseloomustavad selgus, väljendusrikas täpsus ja nõudlikkus: nii autori enese, tema kriitika objektide kui ka lugejate suhtes.

Vabaauhind (žürii: esimees Märt Väljataga, Katrin Hallas, Janika Kronberg, Mihkel Kunnus, Ene Paaver)

• Rein Kuresoo „Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed“
• „Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed‟ on kaunis ja kurb raamat. Kurb seepärast, et käimas on kuues suur väljasuremislaine. Kuresoo on hea huumorisoonega muhe jutuvestja ja tema reisimuljeid toetab põhjalik ökoloogiline haridus.

Näitekirjandus (žürii: esimees Märt Väljataga, Katrin Hallas, Janika Kronberg, Mihkel Kunnus, Ene Paaver)

• Ott Kilusk „Kirvetüü“
• Säravalt setukeelne „Kirvetüü“ on nagu ajakaev, kus uued ja vanad kihistused koos nähtavad ja kandvad. Näidend toob nähtavale ühe kummaliselt kaugena tunduva paiga ja elutunnetuse, 1990-ndad vaimu ja avaliku vaikusega ümbritsetud inimesed.

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde (žürii: esimees Kristiina Ross, Leena Tomasberg ja Olavi Teppan)

• Siiri Kolka –  László Krasznahorkai „Saatana tango“, tõlge ungari keelest
• See on suhteliselt noore tõlkija esimene iseseisev romaanitõlge, mis haarab lugeja kohe esimesest lausest raamatu apokalüptilise õhustikuga maailma ja kannab ta lummatuna läbi poris lunastust otsiva tantsu kuni viimase lauseni välja, ilma et pinge hetkekski langeks.

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde (žürii: esimees Kristiina Ross, Leena Tomasberg ja Olavi Teppan)

• Frans van Nes – Jaan Kross „Strijd om de stad“ (Rakvere romaan), tõlge hollandi keelde
• Frans van Nes on varem kahasse Jesse Niemeijeriga tõlkinud Krossi „Kolme katku vahel“, mis pälvis Hollandi meedias tunnustavat vastukaja.

Mõttekirjanduse tõlkeauhind (esimees Tiiu Hallap, Amar Annus, Toomas Rosin.)

• Martti Kalda – Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus
• „Manu pärimus“ on ajavahemikus 3. sajandil eKr kuni 3. sajandil pKr Vana-Indias loodud tavaõiguse kogumik, mis on sügavalt mõjutanud ühiskonnakorraldust ja maailmavaadet Indias ning laiemalt Kagu-Aasias. Žürii soovis oma otsusega esile tõsta neid tõlkijaid, kes vahendavad eesti lugejale iidseid ja kohati väga harjumatuid mõttemaailmu, mille edasiandmine on keerukas ning nõuab palju eriteadmisi.

Laste- ja noorsookirjandus (žürii: esimees Krista Kumberg, Anu Kehman ja Priit Põhjala)

• Jaanus Vaiksoo „King nr 39“
• See, mis Vaiksoo raamatu juures võlub, on eluterve ja valdavalt positiivne vaade elule, pealetükkimatu huumor ja loo, mida ei käivita hea ja halva vastasseis, kaasahaaravus. Samuti leevendab Vaiksoo teos põuda, mis valitseb 5.-6. klassi poistele sobiliku kirjavara osas. Lapsed on arukad ja head, täiskasvanud lahked ning arusaajad. Autor koob sündmustikku sekka salapära,  mõistatused leiavad lahenduse, kuid mitte kõikidele küsimustele ei anta üheseid vastuseid.  Unistuste maailmast tuleb alati midagi reaalellu kaasa. Kas pole tore!

Venekeelse autori kirjandusauhind (žürii: esimees Marina Tervonen, Kalle Käsper, Tatjana Kuzovkina)

• Ljudmilla Gluškovskaja „Печаль моя светла“/„Mu kurbus on hele“
• Ljudmilla Gluškovskaja raamat on pühendatud elu-, mõtte- ja töökaaslasele ning on väga ebatavaline teos. Autor ei kirjelda sündmusi, toiminguid, käitumist, iseloomu traditsiooniliselt – ta teeb midagi enamat: vaatamata sellele, et  ta kaasa on lahkunud, laseb ta nende ühisel vaimsel Matrixil edasi eksisteerida. Raamat on huvitava kompositsiooniga ja koosneks justkui kolmest kontsentreeritud ringist, millest kõige tähtsam ja sakraalsem on keskmine. Aga lugeja jõuab selleni alles siis, kui on tunginud läbi kahest eelnevast ringist. See teos on kahtlemata nähtus venekeelses kirjanduses.
• Nelli Melts – elutöö – rohkem kui 30-aastane tegevus venekeelse kirjanduse valdkonnas
• Nelli Melts, luuletaja ja tõlkija, on rohkem tuntud kui ajakirja „Tallinn“ peatoimetaja ja kirjastuse „Aleksandra“ eestvedaja. Ta on aktiivne kirjandusfestivalide ja -näituste (ka rahvusvaheliste) organiseerija ning neil osaleja – üks nendest, keda saab nimetada „kultuurisildade ehitajaks“. Tema panus venekeelse kirjanduse valdkonda on hindamatu.

Artikliauhind (žürii: esimees Mart Velsker, Brita Melts ja Elle-Mari Talivee)

• Agnes Neier ja Joosep Susi „Verbaalse ja visuaalse dialoog. Sissejuhatus lüürilise luule ja foto vastastikmõjusse“ 
• Agnes Neier ja Joosep Susi tegelevad teemaga, mida Eestis varem uuritud pole. Nende artikkel on sissejuhatus lüürika ja fotokunsti vahekordade juurde, kuid see on midagi enamatki kui sissejuhatus. Konkreetsete tekstide ja piltide analüüsist kasvavad välja veenvad üldistused, millel on põhimõtteline tähendus ja mis võiksid olla lähtepunktideks edasisele teoreetilisele arutelule.