Tänapäeva doki õnnistus on kastist väljas mõtlemine

Kaader dokumentaalfilmist «Always Amber». Foto: Filmikaader

LÕPUTULT VÕIMALUSI. Käsikaamera, seikluskaamerate salvestused, double face tehnoloogia, koduvideod VHS kassettidelt – tänapäeva tõsielufilmis kasutatakse kõike.

Lisaks tervele plejaadile headele mängufilmidele leidus 70. Berliini rahvusvahelise filmifestivali (20. veebruar – 1. märts) kavas ka väärt dokumentaalfilme. Et tegu on Berlinalega, siis on soovitav, et ka tõsielufilmid oleksid kas poliitilised või siis vähemalt väga terava sotsiaalse sõnumiga. Ning kindlasti originaalse režissöörikäekirjaga ja millegi poolest meeldejäävad. Olgu selleks kasvõi igavus.

Igaks juhuks ma igavusest siiski ei alusta. Vaid visuaalselt kõige kirevamast ja silmatorkavamast filmist «Always Amber», mille plakatit vaadates ei usukski, et tegu on dokumentaalfilmiga. Seda ehib noor tüdruk, sätendava kollase lauvärvi ning lopsakate ploomipunaste huultega, kes parasjagu blondi juuksevärviga kulme pintseldab.