Väärt kraam! Maria Arusoo kultuurisoovitused

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse direktor Maria Arusoo.
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse direktor Maria Arusoo. Foto: Marco Krunic

Karantiiniga ei ole oluliselt jõudeolemisaega juurde tekkinud, mis lubaks päevad läbi uurida kultuurisoovituste laviini ja ka omad vanad lemmikud riiulitest välja võtta. Töö- ja elukorralduse muutus on vähemalt esimestel nädalatel kogu mõistliku aja enda alla võtnud, kuid õnneks pole isolatsioon ning vähenenud liikumine veel vaimu ja füüsist murendama hakanud. Siit leiab üht-teist, mis aitab maailma avarana hoida.

Videoarhiivid

Kui aega või süvenemist täispikaks filmiks ei jagu, siis on karantiiniajaks hea soovitus vaadata internetis kättesaadavaid videokunsti teoseid. Üks viimase aja põnevamaid tööülesandeid on olnud läbi vaadata Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse videoarhiivi, sest alustasime eesti videokunsti tutvustava eriprojektiga «Arhiivikuller». KKEKi videoarhiivi kuulub üle 500 erinevate autorite teose.

Neist vanim pärineb aastast 1988, uusim aastast 2019. Esimeseks tutvustatavaks teoseks valisime Anu Juuraku video «Matsalu projekt I», kus ta koreograafist tütar Krõõt Juurak loeb oma päevikut ette. Iga nädal tuleb tutvustamisele uus teos ja on oodata väga huvitavaid leide. 

Rahvusvahelise videokunstiga saab tutvuda näiteks Julia Stoscheki kollektsioonis, kuna nad olid sunnitud näitusemajad ajutliselt sulgema, siis on nad avanud huvilistele oma arhiivid ja töötavad online formaadisMitmeid huvitavaid loenguid ja kunstnikevestlusi kogub kokku ka e-fluxi video ja filmiplatvorm.

 

Artiklid ja intervjuud

Kui hoolimata pealetungivast kevadpäikesest peaks olema käes palju pikki tunde, mida sisustada, siis lugemine on alati hüva nõu.

Näiteks võiks võimalusel teha endale ajalehtede tellimused ning uudiste sektsioonist liikuda edasi ka intervjuude ja arvamuslugude juurde. Eestis on nii palju väljaandeid päevalehtedest kuulehtedeni ning paljudel ka suhteliselt korralikud veebikeskkonnad, nii et seal lugemist jagub.

KKEKiga alustasime Postimehes seeriaga «Kunst sinu ümber», kus senisteks portreteeritavateks on olnud Edith Karlson, Kristina Norman, Flo Kasearu ja Alexei Gordin – üle nädala laupäeviti Postimehe nädalalõpu lisas AK uus kunstnik uute mõtetega.

Lisaks soovitaks lugeda KKEKi ajakirjas leitavaid naiskunstnike intervjuusid ja selle arhiivi.

Alec Butler "Rämeparadiis"
Alec Butler "Rämeparadiis" Foto: Raamat

Raamatud

Raamatutest olen ette võtnud soliidse virna, mille eelmiseks sünnipäevaks sain. Just eile õhtul lõpetasin Kiwa kingitud mittebinaarsuse aktivisti Alec Butleri raamatu «Rämeparadiis», mis jutustab töölisklassi-olustikus teismeliste kvääride valusa armuloo, kus joonistuvad suht räigelt välja soopoliitika, rassisimi ja klassi teemad.

"Normaalsed nullindad. Vaateid 2000. aastate eesti kunstielule"
"Normaalsed nullindad. Vaateid 2000. aastate eesti kunstielule" Foto: Raamat

Samuti on lõpuks hea kätte võtta mõningad raamatud, mitte toimetaja või väljaandja positsioonist vaid lugejana. Näiteks soovitaks hiljuti Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse poolt välja tulnud trükiseid nagu «Normaalsed nullindad. Vaateid 2000. aastate Eesti kunstielule» ja Kris Lemsalu raamatut «Birth V – Hi and Bye», kus elust pulbitsevad Andrew Berardini ja Tamara Luuki tekstid. Tamara teksti saab eestikeelsena lugeda ka ajakirjas kunst.ee

Üldse tasuks praegu toetada kohalikke väikekirjastajaid nagu Paranoia, Lugemik, Puändi raamatupood ja kunstiinstitutsioonid, kes raamatuid välja annavad. Palju harivat lugemist ja saab väikest viisi õla alla panna nende ellujäämisele. Karantiini ajal võiks mõelda ka selle peale, kuidas see süsteem totaalselt peale viiruse lõppu kokku ei kukuks, seega, kus ja kuidas saaks millegagi aidata...

Lisaks on ka inglise kirjastus Verso pannud oma kodulehele lugemiseks huvitava valiku karantiiniaegseid tasuta e-raamatuid: https://www.versobooks.com/blogs

 

Kokkamine ja helimaailm

Karantiini plusspoolele (kui oled nende hulgas, kelle töökoht või väikeettevõte pole esimeste nädalatega minema pühitud) võib kanda võimaluse kodus olla, mis võimaldab mõnevõrra aeglustuda ja võtta aega olmeliste tegevuste jaoks.

Toidutegemisest on saanud väga hea sotsiaalse pinge leevendaja ja selle juurde on lust kuulata, kas podcaste või lihtsalt head muusikat.

Kui tekib soov isiklikule plaadiriiulile väike paus anda, siis tasub pöörduda alati väga laiapõhjalise ja erudeeritud maitsega Raul Saaremetsa saadete poole ja nii olengi R2st Vibratsioone järgi kuulanud.

Tasuks alla laadida ka IDA raadio app või kuulata nende kodulehelt, kus isiklikud lemmikud Hard Feeler ja veidi humoorikam Kampott. Ka Londoni NTSis leiab palju häid muusikasaateid.

Spotifyst tasuks mängima panna mõnusalt autsaider kõlaga Martin Revi «See Me Ridin» ja kodumaistest asjadest on alati meeliülendav Mart Avi futuropop, kelle vaib karantiinis kuidagi eriti hästi toimib, lisaks tal ka uus muusikavideo väljas.

 

Eye candy hilisõhtuteks

Tõeliselt mõnusate visuaalpommidena mõjuvad Federico Fellini «Casanova», kus tegevustik leiab aset osaliselt Veneetsias, Slava Tsukermani 1982 aasta new-wave ulmefilm «Liquid Sky», Derek Jarmani kummaline maailm ja Jennie Livingstoni dokumentaal «Paris Is Burning», mis jägib New Yorgi 80ndate lõpu vougue’ing kultuuri arengut koos sellega kaasneva rassi-, klassi- ja sooküsimustega.

Üle hulga aja taasliitusin ka platvormiga Mubi, mis pakub suht laias valikus arthouse filme, hetkel näiteks saab seal vaadata valikut Berlinale festivalilt.

 

Vana hea telefon

Eriolukorrast tekkinud igapäeva elu rutiini seiskumine on hea paus korraks enda ümber ringi vaadata ja aru saada, mida kõike väärtustada. Olgugi, et kohtumised sõprade, pereliikmete ja ka kolleegidega on mõneks ajaks pausi peal, siis telefonid ja internet veel töötavad ja ehk oleks aeg teha kõne mõnele lähedasele, kes karantiini üksi aega peab veetma.

Tagasi üles