/nginx/o/2020/04/16/13057284t1hdeae.jpg)
14. aprillil kuulutati välja Torontos toimuva maineka dokumentaalfilmide festivali HotDocs programm ning sinna valiti ka kaks eesti filmi. Festivali maailma kino programmi (World Showcase) valiti Carlos E. Lesmes Lopese «Üht kaotust igavesti kandsin» ja programmi The Changing Face of Europe Ksenija Ohhapkina «Surematu».
«Üht kaotust igavesti kandsin» on Carlos E. Lesmes Lopese täispika dokumentaalfilmi debüüt ning HotDocsi festivalil toimub ka filmi maailmaesilinastus. Film räägib loo ühest eesti perekonnast, kelle elu on pea peale pööratud. Hillel on oma narkomaanist pojaga lähedane suhe ja ta saadab talle iga kahe nädala tagant raha. Pärast riidu, mis neil telefoni teel tekib, Lauri kaob. Viimane kõne tuli kuue kuu eest ning selle teadaolev asukoht oli Bogotá, Kolumbia.
Meeleheitel Hille palub Lauri õel, Eeval, Kolumbiasse sõita ning üsna pea leiab Eeva end sürreaalsest ja halastamatust Bogotá allmaailmast. Päevade kaupa megalinna tänavatel, kus Lauri tundub alati käeulatuses olevat, õpib Eeva oma venna maailma tundma. Aga kui ring hakkab koomale tõmbuma, kardab Eeva, kelle ta võib eest leida. Lootuse ja paanika segunedes võtab Eeva teekond ootamatu pöörde, mis muudab selle pingelise otsinguloo unustamatuks perekonnalooks, mis puudutab meid kõiki.
Filmi tootja on Alasti Kino, produtsent Liis Nimik, operaatorid Aivo Rannik, Giulia Ducci, Davood Mousavi ja Carlos E. Lesmes, montaažirežissöör Hendrik Mägar, helilooja Ann Reimann, helirežissöör Gabriel Solis. Film on valminud Eesti, Kolumbia ja Rootsi koostöös.
Produtsent Liis Nimiku kommentaar: «See film sündis elulisest vajadusest. Eeva ja Hille olid oma pereliikme otsingutel lõplikult bürokraatiaga põrkunud ja teadvustasid endale, et ükski ametiasutus ei Eestis ega Kolumbias neid Lauri leidmisel ei aita. Viimases hädas pöördus Eeva oma ainukese, kaheksa aastat Eestis elanud Kolumbia tuttava, Carlose poole ning koos sündis otsus, et kui minnakse Bogotá tänavatele Laurit otsima, filmime selle protsessi üles. Seda, mis lõpuks juhtus, ei osanud meist keegi ette arvata. Oma lootusrikkal kombel teeb see film kummarduse kõigile perekondadele, kus olenemata olukorra keerukusest on olemas mingi nähtamatu side, mis peab vastu ka kõige suurematele katsumustele.»
/nginx/o/2019/12/08/12796830t1he857.jpg)
Ksenija Ohhapkina filmi «Surematu» esilinastus möödunud suvel Karlovy Vary filmifestivalil, kus võitis ka parima dokumentaalfilmi auhinna. Viimase kolmveerand aasta jooksul on film valitud mitmele festivalile ja võitnud hulgaliselt auhindu. HotDocsil osaleb «Surematu» European Film Promotioni kureeritud programmis The Changing Face of Europe, mille eesmärk on tutvustada Euroopa filme ja filmitegijaid.
«Surematu» püüab mõista, mis ahvatleb inimesi vabatahtlikult maha salgama oma isiksust ja muutuma riiklikuks ressursiks. Venemaa Kaug-Põhja tööstuslinnas filmitud «Surematu» vaatleb vene kodanike vormimist värske pilguga. Eesti-Läti koostöös sündinud dokumentaalfilmi tootja on Riho Västrik produktsioonifirmast Vesilind.
«HotDocsile väljavalituks osutumine on juba iseenesest erakordne sündmus, ent Eesti jaoks on see juba kolmas aasta järjest, mil oleme Torontos esindatud lausa kahe filmiga. Nii «Surematu» kui ka «Üht kaotust igavesti kandsin» on kunstiliselt väga kõrgel tasemel teosed, mis näitavad hästi Eesti dokumentalistika rahvusvahelist haaret,» tunnustab Eesti filmitegijaid Filipp Kruusvall, Eesti Filmi Instituudi dokumentaalfilmide ekspert.
HotDocs on Põhja-Ameerika suurim dokumentaalfilmide festival, mille programmis on enam kui 200 filmi ja filmivaatajate arv ületab igal aastal 200 000 piiri. Nii nagu teisigi kevad-suviseid filmifestivale, mõjutab koroonaviirus ka Torontos toimuvat HotDocsi festivali. Algselt 30. aprillist 10. maini toimuma pidanud festival on hetkel teadmata ajaks edasi lükatud. Küll aga saavad festivalile valitud filme veebikeskkonnas näha akrediteeritud filmitööstuse esindajad, levitajad ja müügiagendid.
Info festivali kohta: www.hotdocs.ca