Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu on oma kodulehel teinud virtuaalselt kättesaadavaks näituse «Balti kett 30. Üks ajalugu, kaks miljonit lugu». Virtuaalnäitus põhineb samanimelise näituse materjalidel, mida eksponeeriti 2019. aasta augustist novembrini Telliskivi loomelinnaku ajakoridoris. Vabamu tutvustab näitust ja selle põhjal loodud tunnimaterjale homme, 29. aprillil kell 15 toimuval õpetajatele ja kõigile teistele huvilistele suunatud veebiseminaril «Üleminekuaeg».
Virtuaalseks tehtud näitus «Balti kett 30» avatakse veebiseminariga
Näitus viib külastajad läbi heli- ja mälumaastiku mõtlemapanevale ajaloolisele rännakule aastasse 1989, mil möödus 50 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salajase lisaprotokolli allkirjastamisest, mis jagas Ida-Euroopa kahe suurriigi vahel huvisfäärideks. Ligi kaks miljonit Balti riikide elanikku moodustas veretu protesti märgiks ebaõigluse vastu 675,5 km pikkuse inimketi Tallinnast Pika Hermani torni jalamilt Vilniuse Gediminase tornini.
Näitusel on fookuses tavaliste inimeste ja nende Balti ketis osalemise lood, andes sündmusele ja viisile, kuidas seda meenutame, tavapärasest teistsuguse tähendusvarjundi. Võrreldes Telliskivi Loomelinnakus eksponeeritud näitusest on virtuaalnäitusel rohkem kasutatud koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga kogutud mälestusi ja fotosid, mis on läbipõimunud kronoloogiliselt kulgevate sündmustega nii Balti ketile eelnenud kui järgnenud aastatel.
«Muuseumid on viimase kuu aja jooksul muutunud inimestele üle veebi kättesaadavaks. Proovime sellel ebatavalisel ajal olla õpetajatele üle virtuaalsilla toeks ja õppematerjalide loomisel abiks. Selleks, et meie näitused, töölehed ja virtuaaltunnid oleksid hästi kasutatavad, korraldame homme õpetajatele suunatud virtuaalseminari,» sõnab Vabamu juht Keiu Telve.
Õpetaja ja Vabamu virtuaalhariduse projektijuht Maarja Tinn lisab: «Veebiseminaril vaatame tagasi Eesti lähiajaloo olulisimale üleminekuperioodile – taasiseseisvumisele eelnenud ühistegevustele Balti keti näitel ning sellele järgnenud perioodile, kus paljuski tuli tegeleda n-ö oma koha otsimise, seda nii riigi kui ka üksikisiku perspektiivist. Mitmed olulised mõisted – nagu «vabadus» – tuli täita uue, varasemast argisema, sisuga. Loodud tunnimaterjalide eesmärgiks on nii mõista kui ka mõtestada seda aega ning ehk märgata ka teatavaid sarnasusi hetkel meie ümber toimuvaga.»