VIDEO ⟩ Niguliste imeline kappaltar avanes täna

Nigulapäev Nigulistes: Niguliste kappaltari tseremoniaalne avamine virtuaalsel nigulapäeval toimub Postimehe veebis. Üht kõige erilisemat keskaegset kunstiteost Eestis saab imetleda 9. mai keskpäevast.

Tallinna vanalinnas, keskaegses pühakojas asuva Niguliste muuseumi üks vanimaid ja armastatumaid traditsioone on nigulapäevade tähistamine. Nigulistes on tavaks kahel päeval aastas, 9. mail ja 6. detsembril, Niguliste peaaltarit kaunistanud suurejoonelise kappaltari pidulik avamine ja eriekskursioonid.

Sel aastal tuleb kevadine nigulapäev teisiti: publikule suletud muuseum avab seekord  uksed virtuaalselt ning kutsub Postimehe portaali vahendusel osa saama ühest kõige erilisemast keskaegsest kunstiteosest Eestis. Teose suurejooneline pildiprogramm avaneb vaataja ees muuseumi direktori Tarmo Saareti vahendusel kolmes erinevas vaates, esitledes keskaegses Tallinnas austatud pühakuid ja nende lugusid.

Nigulapäeva nimitegelaseks on Niguliste kirikule nime andnud püha Nikolaus, keda näeme Niguliste kiriku kappaltaril aukohal kõigis kolmes vaates. Ta oli varakristlik piiskop, kes oli Läänemere piirkonnas ja hansalinnades austatud eeskätt kaupmeeste ja meremeeste kaitsjana. Kuid nigulapäeva keskmes on alati Niguliste kappaltar. Miks see teos nii eriline on?

Üks suurejoonelisemaid keskaegseid kunstiteoseid kogu Euroopas

Niguliste peaaltarit kaunistanud teos on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa kappaltareid kogu maailmas. See on tunnistus keskaegse hansalinna Tallinna hiilgeaegadest. Kappaltar telliti hinnatud Lübecki meistri ja maalija Hermen Rode töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481.

Niguliste kappaltar kuulub mõõtmetelt 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka. Selle kõrgus on kolm ja pool meetrit ning laius avatuna üle 6 meetri. Tegemist on kahe tiivapaariga kappaltariga, mille avatavaid ja suletavaid tiibu liigutades saab pildiprogrammi muuta. Altaritiibade asend sõltus keskajal nädalapäevadest ja kirikupühadest.

Oma kõige pidulikumas, täielikult avatud vaates nägid inimesed kappaltarit vaid suurtel kirikupühadel. Väiksematel pühadel oli see avatud teises vaates ning argipäevadel oli suletud. Kappaltar läks maksma 1250 Riia marka, mis oli tollases vääringus üüratu summa. Selle raha eest oleks saanud linnas ehitada kaks suurt kivimaja. Kappaltari põhirahastajateks peetakse Niguliste koguduse kõrval tollase Tallinna kahte eliitühendust – Suurgildi ja Mustpeade vennaskonda.

Niguliste kappaltar on Gesamtkunstwerk ehk ühendkunstiteos, kus me näeme koos kõrgetasemelisi maale ning meisterlikult teostatud skulptuure. Selliste suurejooneliste ja -mahuliste teoste taga olid kümned erinevad käsitöölised, kes töötasid koos meistri käe all.

Värav hiliskeskaegse tallinlase pühakutemaailma

Niguliste kappaltari mitmekihiline pildiprogramm avaneb vaatajatele nagu saladuste laegas. See esitleb meile pühakuid ja nende lugusid, kes olid 15. sajandil olulised Tallinna linnarahvale, Niguliste kogudusele ja siinsetele ühendustele. Nii ühendab altariretaabel erinevate seisuste, ühingute, vaimulike ja kogukonnaliikmete pühakukultuse. Niguliste kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat tegelast. Selle tiibu avades ilmuvad vaataja ette uued ja uued pühakud ning nende lood.

Kappaltari täielikult avatud, kõige pidulikumas asendis on kujutatud kahes reas kullatud ja värvitud pühakuskulptuure. Kolmkümmend kolm suurt figuuri paiknevad tähtsuse järjekorras – olulisemad pühakud on asetatud keskossa ja ülemisse ritta.

Ülemise rea keskel õnnistab Kristus kroonitud neitsi Maarjat. Nende kõrval seisavad kaksteist apostlit, kuus paremal ja kuus vasakul pool. Alumise rea keskel istuvad püha Anna ja neitsi Maarja koos Kristuslapsega, neist kummalgi pool seisab kolm meespühakut. Tiibadel seisavad kaheksa naispühakut.

Kappaltari poolavatud asendis on kahel vasakpoolsel tiival kujutatud stseene Niguliste kiriku kaitsepühaku, püha Nikolause legendidest ning kahel parempoolsel Tallinna kaitsja, püha  Viktori lugudest. Kõik stseenid on varustatud alamsaksakeelsete tekstidega. Kappaltari suletud asendis näeme vasakpoolsel välistiival kolme kõige olulisemat neitsist pühakut: neitsi Maarjat, püha Alexandria Katariinat ja püha Barbarat.

Parempoolsel välistiival seisavad kolm meespühakut: keskel Niguliste kiriku kaitsepühak püha Nikolaus, tema kõrval asuvad Tallinna kaitsepühak püha Viktor ning Mustpeade vennaskonna üks kaitsjaid püha Jüri.

Sümboolne side mineviku ja oleviku vahel

Niguliste kiriku peaaltarit kaunistanud suurejooneline kappaltar on seisnud oma kohal juba üle poole aastatuhande, olles omamoodi sidemeks tänase ja eilse vahel. Kappaltar jõudis Tallinnasse 1481. aasta augustis. Siin on see lühikeste vaheaegadega olnud üle 540 aasta, jäädes paigale ka sõdade ja usuvahetuse aegadel.

Vaid 19. ja 20. sajandil on tema asukoht muutunud. Niguliste kogudus tellis 1860. aastatel uue, neogooti-stiilis altariseina koos Kristuse ristisurma kujutava altarimaaliga. Keskaegne kappaltar paigutati Antoniuse kabelisse, kust see 1939. aastal algsele asukohale tagasi toodi. Teise maailmasõja ajal evakueeriti mitu Niguliste kirikus asunud kunstiteost, teiste seas Niguliste kappaltar ja Bernt Notke «Surmatants».

Sõjajärgsetel aastatel asus kappaltar Tallinna Oleviste kirikus. Eesti Kunstimuuseumi kunagises peahoones, Kadrioru lossis, oli kappaltar eksponeeritud alates 1966. aastast. Oma algsele asukohale Niguliste kiriku kooriruumis jõudis teos pärast Niguliste muuseumi avamist 1984. aastal.

Teose ulatuslikud konserveerimistööd toimusid 1970. aastate teisest poolest kuni 1992. aastani. See jõuti põhiosas restaureerida, kuid pooleli jäi skulptuuride puhastamine.  Tehniliste  uuringute ja konserveerimistöödega alustati taas aastatel 2013–2016 väldanud projekti «Rode altar lähivaates» raames. Selle tulemused on kõigile avastamiseks veebis: rode.ekm.ee.

Rode kappaltarit ja teisi Niguliste kiriku püsieksponaate ning näitust «Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna» saab publik näha 19. mail, eriolukorra lõppemise järel, kui avatakse ka muuseum.

Saa rohkem teada:

Niguliste kappaltari loole ning teosel kujutatud pühakutele on pühendatud Niguliste muuseumi taskuhäälingu Pühakute sari Soundcloudis.

Teose enda ja selle pildiprogrammiga saab lähemalt tutvuda Niguliste muuseumi kodulehel.

Foto: Mihkel Maripuu

NIGULAPÄEV

Nigulapäevi tähistatakse Niguliste muuseumis kiriku nimipühaku, Nikolause auks. Püha Nikolaus on üks austatumaid pühakuid nii lääne- kui ka idakirikus. Ta oli Myra linna piiskop, kes elas 4. sajandil Väike-Aasias praeguse Türgi alal. Nikolause kaitse all on meresõitjad, kaupmehed, teelised, käsitöölised ja lapsed. Ta oli keskajal kõigis hansalinnades kõrgelt austatud. Ta sündis 270. aastatel, võttis osa 325. aasta Nikaia kirikukogust ning suri aastal 342. Nikolause surnukeha toodi 1087. aastal Myrast Bari linna Lõuna-Itaalias.

Tema sealsest hauakohast voolavat tänaseni imelist tervendavat õli ehk Nikolause mannat. Püha Nikolause tuntuim legend on lugu, kus ta kingib kaasavara kolmele vaesele tütarlapsele. Sellest on alguse saanud jõuluvana traditsioon. Püha Nikolause mälestuspäevi ehk nigulapäevi on kaks – 9. mai, Nikolause säilmete Barisse jõudmise päev, ja 6. detsember, pühaku surmapäev.

Tallinna vanalinnas asuv Niguliste muuseum on üks Eesti Kunstimuuseumi filiaalidest. Siin on väljas Eesti keskaegse kunsti kõige haruldasemad ja rahvusvaheliselt tuntumad teosed nagu Bernt Notke töökojast pärinev maal Surmatants (15. sajandi lõpp) ning hiliskeskaegsed Põhja-Saksa ja Madalmaade altariretaablid.

Niguliste muuseum avab uksed pärast eriolukorra lõppemist ning kutsub teid vaatama püsiekspositsiooni ja näitust «Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna» (avatud kuni 16.08.2020).