HINNAREKORDID ⟩ Eesti kunstnike tööd müüdi erakordsete hindadega
17. mai 2020, 20:05
Haus Galerii kevadoksjonil kasvas Olev Subbi maali «Õu vana autoga» hind 16 500 eurolt 100 500 eurole. Kes enampakkumisel Subbi või ka teiste müüdud maalide omanikeks said, seda galerii omanik ja juht Piia Ausman ei avalikusta, nagu ka kunsti müünute nimesid.
«Õu vana autoga» ei müüdud aga lihtsalt suure summa eest, vaid reede õhtul toimunud oksjonil tõusis see 1979. aastal valminud maal kõigi aegade kalliduselt neljandaks tööks, mis on Eesti kunstiturul omanikke vahetanud. Esikohta hoiab Johann Köleri «Tatarlanna Mšatka mõisa aias», mis müüdi Vaal Galerii oksjonil 2008. aastal 172 561 euro eest.
Kõigi aegade kallimad tööd
172 561 eurot. Johann Köler «Tatarlanna Mšatka mõisa aias» (müük 2008)
127 823 eurot. Konrad Mägi «Capri maastik» (müük 2007)
112 000 eurot. Johann Köler «Hiiu saare talupoeg kirvega / Villem Tamme portree» (müük 2014)
100 500 eurot. Olev Subbi «Õu vana autoga» (müük 2020)
Piia Ausman tunnistab, et arvestades turgu, prognoosis tema Subbi maali «Õu vana autoga» haamrihinnaks 30 000, sest juba alghindki oli suur. Kusjuures 2019. aasta kevadoksjonil müüdi Olev Subbi töö «Viis kaske» 15 100 euroga.
«100 000 on päris emotsionaalne hind. Aga kui võtta Eesti kunstnikud ja panna nad maailmatasemega kõrvuti, siis ma ei leia, et meie kunst oleks kehvem või vähem väärt. Jääme alla kultuurikontekstis, oleme väiksed ja meid ei tunta,» ütleb Ausman, kes peab Subbi maali krõbedat hinda ka põhjendatuks.
Eriti kui arvestada, et märtsis USAs toimunud oksjonil kujunes Olev Subbi maali «Tütarlaps palkonil» (1975) lõpphinnaks 95 000 dollarit. Kui võtta aluseks aga summa, mida ostja maksis galeriile, siis kunagi Eestist Jaapanisse ja sealt Ameerikasse jõudnud töö hind on 118 000 dollarit (ca 109 700 eurot). Kes summa üles kruttisid, pole teada, aga Ausman ei välista, et mängus olid eestlased.
/nginx/o/2020/05/16/13104947t1h031b.jpg)
«Hinnad ju nii tekivad, keegi teeb emotsionaalses olukorras pretsedendi, mis omakorda kergitab ülejäänud tööde keskmist hinda. Sellised hinnatõusud aitavad tõsta ka teiste samaväärsete ja sama generatsiooni autorite teoseid. Paraku paneb raha kunsti vaatama ja mõtlema, mis asi seal siis on,» selgitab Ausman.
Kas aasta 2020 tehingutest võib järelda, et Olev Subbi tööd on teinudki suure hüppe? Sellele küsimusele vastates on kunstiajaloolane, oksjoniturgu jälgiv ning Subbist raamatu kirjutanud Eero Epner võrdlemisi kindel. Ta möönab, et Subbi tööd on alati hinnas olnud, aga eelkõige just 70ndatel valminud maalid. Sest just siis oli kunstnik oma kõrgvormis, teiseks maalis ta siis võrdlemisi vähe ja müüs eelkõige muuseumitele, mistõttu erakätesse jäi tema loomingut vähe. «Kuidas me ka ei analüüsiks, siis lõppkokkuvõttes inimestele läheb Subbi 70ndate periood korda. Ja kui panna tase ja defitsiit kokku, siis selliseks need hinnad kujunevadki,» leiab Epner ja lisab, et aasta tagasi müüdud töö pärines 2013. aastast ja Subbi 2000ndate aastate tööd ei hakka tõenäoliselt kunagi maksma 100 000 euro ringis.
Piia Ausman nendib samuti, et Subbi hilisema perioodi tööd on kättesaadavad ja seetõttu pole nii hinnas. «70ndatel oli Subbi realismi ja abstraktsionismi vahepeal. Maalis «Õu vana autoga» on väga tore värvide ja emotsioonide mäng, see on atraktiivne töö. Kaasaegses kunstis on mõned tööd, mis on väga konkreetsele maitsele, aga see Subbi on heas mõttes kõigile meelepärane.»
Ka Epner leiab, et Subbi on vaatajasõbralik. «Temas töödes pole ärevust ja konflikte, mis võiksid ostja eemale peletada. Ostjale meeldib enamasti ilu ja harmoonia, seda Subbi kahtlemata pakub.»
Haus Galerii kevadoksjon oli mitmes mõttes erakordne, seda tunnistab ka galerii omanik ja juht. Esiteks toimus enampakkumine täiesti uues veebikeskkonnas («nagu telesõu, kus ostjad aktiivselt osalesid, ja see ei kukkunud kordagi kokku!»), teiseks oli osalejaid üle 40 ja see on rohkem kui tavaliselt (kolmandik ostjatest olid 1997. aastast oksjone korraldanud Hausile uued nimed) ning 53 tööst ainult seitse ei läinud kaubaks (tavaliselt jääb alles kolmandik).
Aga kõige selle kõrval saab rõõmustada rammusalt kerkinud hindade üle – Eesti kunstiturul jäävad summad tavaliselt 3000–7000 euro vahele, kuid 15. mail toimunud enampakkumisel maksti lausa seitsme töö ees üle 10 000 euro. Kui tuua võrdluseks näiteks Hausi sügisoksjon, siis 2019. aasta oktoobris maksti üle 10 000 ainult nelja töö eest: need olid Aarne Miikmaa «Kärdla võrgukuur» 23 600; Karin Luts «Kalanaised» 26 600; Ado Vabbe «Karski motiiv» 20 700; Johann Köleri «Lorelei needmine munkade poolt» 13 000.
Piia Ausman peab põhjusteks õiget ajastust ja head tööde valikut. Viimane on süsteemse töö tulemus. Kuna oksjonil on emotsionaalne hinnatõus võimalik, siis on tark panna erilised teosed müüki just enampakkumisele. «Inimesed teavad, et mitte iga töö nendele oksjonitele ei satu,» kinnitab Ausman.
Kui Haus Galeriile tullakse potentsiaalikat teost pakkuma, siis ei pane Piia Ausman seda lihtsalt müüki, vaid hoiab oksjonile. Täpselt selline saatus tabas Aleksander Krimsi maali «Viiuldaja/Muusiker», mille hind tõusiski kevadoksjonil 11 500 eurolt 58 500 eurole. «Kuna maal oli pikalt erakogus olnud, siis tuli seda puhastada. Aga see on tavaline,» selgitab Ausman.
/nginx/o/2020/05/15/13101886t1h2108.jpg)
Nii nagu Subbi, ei juletud ka Krimsi töölt nii kõrget lendu oodata. Eriti arvestades, et Eesti kunstiturul haruldane Krims – tema loominguline pärand on napp ning alles viimasel ajal väärtustatud – müüdi kunstituru kõrgajal lõpphinnaga 64 000 krooni (alghinnast vaid 4000 krooni rohkem), mis eurodesse ümber arvestades teeb 4090 eurot.
«Kunstiturul vaadatakse tihti mööda kaanonist erinevatest töödest ja eelistatakse maale, mis on kergemini loetavad, kuid ei oma erilist kunstilist kaalu. Huvi Krimsi vastu näitab, et erakogujad oskavad näha ka kunstiajaloo hämaramate soppide võlu,» kommenteerib Eero Epner.
Epneri hinnangul tuleks olla Eesti kunstiturul aga igasuguste üldistustega ettevaatlik ning väga palju sõltub konkreetsest tööst. Näiteks kevadoksjonil müüdi Johannes Võerahansu maal «Rukkilõikus» 44 500 euro eest (alghind 13 400), teine töö samalt kunstikult aga ei leidnud uut omaniku, mis siis, et maali «Tuulikud Saaremaalt» eest küsiti vaid 1700 eurot.
/nginx/o/2020/05/16/13104946t1ha1a1.jpg)
«Üks töö oli suur, efektne ja läbitöötatud, teine eksperimentaalsem noorpõlvetöö. Nii lihtne see ongi. Lisaks kõik sõltub juhusest, Eestis määrab hinna vahel ka see, kas mõni kollektsionäär saab või ei saa osaleda. Vahel lähevad hinnad üles mitte kunstniku nime või teose taseme tõttu, vaid põhjusel, et maalil on kujutatud kellegi kodukanti. Selle põhjal ei saa teha väga lõplikke üldistusi. Meie turg on väga väike.»
Küsimusele, mil määral koroonakriis mõjutas reedese oksjoni tulemusi, vastab Piia Ausman, et kunsti ostmine peegeldab loomulikult tänast ühiskonda. «Võib-olla oli määravaks ka emotsionaalne surutus, milles me kõik oleme pidanud viimased kaks kuud elama, kõik on olnud omaette ja omas maailmas. Meelelahutust ja emotsionaalset adrenaliini on pidanud ise tekitama.»
Ausman leiab, et rahalise investeeringu kõrval on kunst ka investeering emotsiooni. «Kunstikogumine on emotsioonide kogumine ja tundub, et need emotsionaalsed väärtused on muutunud väga arvestavaks. Inimesed ostavad aga ikka seda, mis neile meeldib. Ja nad on väga järjekindlalt valmis hinnaga kaasa minema, kellegagi konkureerides ja võideldes oma emotsiooni eest.»
Kui palju ja kuidas koroonakriis võib mõjutada Eesti kunstiturgu, seda peab näitama aeg, ent pigem on oodata elavnemist – elulistest vajadustest tingituna võivad müüki tulla haruldased tööd, mis seni on inimesi rõõmustanud koduste diivanite kohal. Sest ennekõike mõjutavad siinset kunstiturgu kogumisele mittespetsialiseerunud inimeste valikud, mitte suurte kunstikollektsionääride ärilised otsused.
«Eestis on kunst nagu igal pool kaubastatud ning ta võiks olla ka siin investeerimisvahend, aga tegelik elu näitab õnneks, et peaaegu mitte keegi ei soeta kunsti ärilise tööriistana, mida tulevikus kallimalt maha müüa, vaid püsivalt oma kollektsiooni, kus tööd on reeglina kättesaadavad ka näituselaenutustele ehk avalikkuse jaoks nad ei kao,» täpsustab Epner ja lisab, et kui mujal maailmas saab majanduskriisidest kõige esimesena pihta kunstiturg, siis Eestis see nii pole. «Eesti kunstituru käivitavaks jõuks on õnneks endiselt inimeste huvi kunsti vastu, mitte äritegemine.»
Seda kinnitab ka Piia Ausman, öeldes, et tema pikaajaline kogemus kinnitab, et Eestis ei käituta ootuspäraselt ja seda heas mõttes. «Ma pole kunagi näinud aega, mis paneks tormiliselt müüma, kõik müügid on hästi individuaalsed. Kui inimesed saavad, siis nad ikka hoiavad ega müü,» ütleb Piia Ausman.
HAUS GALERII KEVADOKSJON 2020
/nginx/o/2020/05/16/13104942t1h9c76.jpg)
Olev Subbi «Õu vana autoga». Haamrihind 100 500 (alghind 16 500)
1979. Õli, tempera, masoniit 67.5 x 91 cm (raamitud)
Aleksander Krims «Viiuldaja/Muusiker». Haamrihind 58 500 (alghind 11 500)1930ndad. Õli, lõuend 103.5 x 64 cm (raamitud)
Johannes Võerahansu «Rukkilõikus». Haamrihind 44 500 (alghind 13 400)
1938. Õli, lõuend 99 x 119 cm (raamitud)
Roman Nyman «Boboli aed», Haamrihind 32 400 (alghind 8700)
1924. Õli, lõuend 73 x 76 cm (raamitud)
Paul Burman «Naised hobustega». Haamrihind 23 200 (alghind 7600)
1920ndad. Akvarell, guašš, papp 52.8 x 70 cm (raamitud)
Jüri Arrak «Valvur». Haamrihind 18 800 (alghind 13 000)
2000. Õli, lõuend 97 x 146 cm (raamitud)
Aleksander Uurits «Õhtune interjöör». Haamrihind 14 500 (alghind 3700)
1910ndad. Pastell, süsi, paber lm 70 x 50 cm (raamitud)
MÄRKIMISVÄÄRNE TÕUS
/nginx/o/2020/05/16/13104991t1h2753.jpg)
Raivo Korstnik «Punane akt voolumõõtjaga». Haamrihind 4000 (alghind 950)
1965. Õli, papp 50 x 35 cm (raamitud)
Erich Pehap «Lauas / After Dinner». Haamrihind 3400 (alghind 700)
1950. Vineerilõige km 39 x 46 cm (raamitud)
Richard Kaljo «Kohvik». Haamrihind 2600 (alghind 700)
1961. Puugravüür plm 30.3 x 24.7 cm (raamitud)
Erich Pehap «Sirelid». Haamrihind 9000 (alghind 2300)
1943. Õli, lõuend 63.5 x 66 cm (raamitud)
Evald Okas «Lilled vaasis». Haamrihind 5100 (alghind 1800)
1995. Õli, kollaaž, papp 59.5 x 83.5 cm (raamitud)
Edgar Valter «Vihmahoog». Haamrihind 3400 (alghind 1900)
1971. Õli, masoniit 42.5 x 54.5 cm (raamitud)
Henn Roode «Kunstistuudios». Haamrihind 5100 (alghind 2900)
1964-1965. Õli, kartong Lm 50.5 x 36 cm (raamitud)
Richard Uutmaa «Saaremaa rannamaastik». Haamrihind 8100 (alghind 5900)
1960. Õli, lõuend 65 x 100 cm (raamitud)
Andrus Johani «Pariisi vaade». Haamrihind 4900 (alghind 1700)
1937. Akvarell, guašš, paber lm 37.7 x 46 cm (raamitud)
Ülo Sooster «Abstraktne». Haamrihind 3000 (alghind 1300)
1960. Tint, tušš, paber vm 26 x 18 cm (raamitud)
Aarne Miikmaa «Roosid». Haamrihind 3100 (alghind 1200)
1931. Pastell, paber, papp lm 27 x 21.8 cm (raamitud)
/nginx/o/2020/05/16/13104992t1h5458.jpg)
Eduard Wiiralt «Lapsed». Haamrihind 3100 (alghind 1200)
1937. Linoolsügavtrükk plm 24.9 x 24.7 cm (raamitud)
Eduard Wiiralt «Neegripead. II seisund». Haamrihind 3700 (alghind 2100)
1933. Kuivnõel plm 38.5 x 45.3 cm (raamitud)
Johannes August Riisman(n) «Tallinna vaade Toompealt». Haamrihind 3600 (alghind 1600)
1930ndad. Õli, lõuend 53.5 x 74 cm (raamitud)
Roman Nyman «Hoov vanalinnas». Haamrihind 2500 (alghind 1600)
1941-1943. Õli, vineer 39.5 x 36 cm (raamitud)
Ludvig Oskar «Talumaastik». Haamrihind 3400 (alghind 1600)
1940ndad. Õli, vineer 62.5 x 89 cm (raamitud)
Valdemar Väli «Pirita jõe ääres». Haamrihind 1150 (alghind 1100)
1956. Õli, papp 34.5 x 49.5 cm (raamitud)
Gustav Raud «Paadisadam». Haamrihind 2400 (alghind 1100)
1959. Monotüüpia km 32.5 x 39.7 cm (raamitud)
Richard Sagrits «Karepa rand». Haamrihind 5800 (alghind 5300)
1965. Õli, lõuend 56.5 x 102.5 cm (raamitud)
Edgar Valter «Linna kohal». Haamrihind 3100 (alghind 2400)
1966. Õli, papp 72.5 x 52 cm (raamitud)
Karl Burman «Suveõhtu». Haamrihind 1150 (alghind 900)
1960-1970ndad. Akvarell vm 46.5 x 71 cm (raamitud)
Alfred Kongo «Nartsissid». Haamrihind 1700 (alghind 1200)
1975. Tempera, kartong 67.5 x 49 cm (raamitud)
Silvia Jõgever «Tartu, Karlova» Haamrihind 1300 (alghind 1200)
1980. Õli, kartong 42.5 x 58.5 cm (raamitud)
Jüri Palm «Loova mõtte kiituseks. Sild (kavand)». Haamrihind 1750 (alghind 1600)
1986. Õli, lõuend 80 x 50 cm (raamitud)
Olav Maran «Vaikelu lauakellaga». Haamrihind 6000 (alghind 5400)
1988. Õli, lõuend 72 x 100.5 cm (raamitud)
Enn Põldroos «Sfäär». Haamrihind 3600 (alghind 2300)
1997. Õli, lõuend 73 x 83 cm (raamitud)
René Kari «RK-XVI». Haamrihind 5800 (alghind 4900)
1998. Õli, papp 110 x 110 cm (raamitud)
Malle Leis «Kevadine». Haamrihind 1750 (alghind 1500)
2004. Akvarell Vm 35.5 x 51.7 cm (raamitud)
ALGHINNAGA
Karl Alexander von Winkler «Rannamõisa rand». Haamrihind 1400 (alghind 1400)
1900. Akvarell, guašš, paber 33.5 x 60 cm (raamitud)
Andrei Jegorov «Narva vaade». Haamrihind 1200 (alghind 1200)
1932. Akvarell, papp Lm 34.8 x 23 cm (raamitud)
Karl Tael «Tallinna motiiv». Haamrihind 2800 (alghind 2800)
1935. Õli, vineer 40.7 x 61 cm (raamitud)
Jaan Grünberg «Maastik». Haamrihind 1400 (alghind 1400)
1938. Monotüüpia km 38 x 52 cm (raamitud)
Eduard Ole «Tormine meri». Haamrihind 7800 (alghind 7800)
1942. Õli, lõuend 48 x 60.5 cm (raamitud)
Eva Ole «Akt». Haamrihind 1800 (alghind 1800)
1945-1948. Õli, lõuend 96 x 71.5 cm (raamitud)
Günther Reindorff «Pierrot». Haamrihind 1400 (alghind 1400)
1946. Tušš, paber km 11 x 8.8 cm (raamitud)
Ilmar Kimm «Talvine Tartu vaade». Haamrihind 1400 (alghind 1400)
1949. Õli, lõuend 72.5 x 59.5 cm (raamitud)
Kristjan Teder «Roosid vaasis». Haamrihind 4200 (alghind 4200)
1959. Õli, papp 50 x 69.5 cm (raamitud)
Karl Burman «Tallinn, Tolli tänav». Haamrihind 1600 (alghind 1600)
1969. Akvarell Lm 64 x 43.5 cm (raamitud)
Jaan Toomik «Kaarli puiestee». Haamrihind 1300 (alghind 1300)
1984. Õli, kartong 35.5 x 49.5 cm (raamitud)
EI OSTETUD
Günther Reindorff «Rõuge maastik». Müümata (alghind 950)
1957. Itaalia pliiats, paber lm 16.3 x 24.7 cm (raamitud)
Johannes Võerahansu «Tuulikud Saaremaal». Müümata (alghind 1700)
1920ndad. Akvarell 29.7 x 32.5 cm (raamitud)
Osvald Eslon «Tallinn, Tornide väljak». Müümata (alghind 1500)
1936-1940ndad. Õli, vineer 53 x 79 cm (raamitud)
Lembit Sarapuu «Gladioolid». Müümata (alghind 600)
1960ndad. Õli, papp 49.5 x 34 cm (raamitud)
Elmar Kits «Veeäärne maastik». Müümata (alghind 4400)
1956. Tempera, kartong km 65 x 97.5 cm (raamitud)
Olav Maran «Vaikelu». Müümata (alghind 1600)
1969. Guašš, tempera, masoniit 42 x 60 cm (raamitud)
Viktor Leškin «Võrgud kuivamas». Müümata (alghind 1400)
1974. Õli, lõuend 64.5 x 100 cm (raamitud)