Veneetsia biennaal lükatakse edasi, aita Eesti ekspositsiooni

Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Üleujutus Veneetsias. Eesti ekspositsioon «Nõrk monument» (2018)
Üleujutus Veneetsias. Eesti ekspositsioon «Nõrk monument» (2018) Foto: Thereza Šulca

18. mail teatas Veneetsia arhitektuuribiennaali president biennaali teistkordsest edasilükkumisest järgmisse aastasse. Kogu Veneetsia XVII  arhitektuuribiennaali ning sealhulgas ka Eesti ekspositsiooni «Plats! Väärikas kahanemine» ametlik avamine publikule toimub 22. mail 2021.

Veneetsia arhitektuuribiennaal on maailma üks kõige olulisemaid arhitektuuribiennaale, mida külastab tavaliselt umbes 300 000 inimest ja millest võtavad osa arhitektid ning arhitektuuriinstitutsioonid enam kui 60 riigist.

«Mind on sügavalt liigutanud kõigi osalejate visa töö viimase kolme kuu jooksul,» ütles biennaali kuraator Hashim Sarkis. «Loodan, et uus avamiskuupäev lubab neil kõigepealt hinge tõmmata ja seejärel viia oma töö lõpule sellise aja ja pühendumusega, mida see tõeliselt väärib. Me ei plaaninud seda niimoodi. Minu tõstatatud küsimus «Kuidas me koos elame?» polnud mõeldud vastamiseks sellise kriisi ajal, milles me kõik praegu elame. Aga siin me nüüd oleme. Mõnes mõttes on meil õnne, sest oleme hästi ette valmistatud kriisi otseste ja pikaajaliste tagajärgedega tegelemiseks 17. biennaalil. See teema annab meile ka võimaluse reageerida pandeemiale vahetult. Seetõttu naaseme lähikuudel Veneetsiasse terve rea arhitektuurile pühendatud tegevuste jaoks.»

XVII Veneetsia arhitektuuribiennaali näitused jäävad publikule avatuks 21. novembrini 2021. aastal. Sellega seonduvalt muudeti ka järgmisel aastal toimuma pidanud 59. aasta Veneetsia kunstibiennaali toimumisaeg ning see toimub 2022. aastal kuupäevadel 23.04-27.11.

XVII Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioon «Plats! Väärikas kahanemine» keskendub kahanevate linnade elukeskkonna kvaliteedi parandamisele. Autorite Jiri Tintera, Kalle Vellevoogi, Garri Raagmaa, Martin Pedaniku ja Paulina Pähni sõnul on rahvastiku kahanemise põhjused globaalsed, kuid tagajärjed lokaalsed. Üks viis, kuidas selle nähtusega võidelda, on keskenduda elukvaliteedi parandamisele ning kohatunnetuse ning -identiteedi tugevdamisele. Eesti ekspositsiooni sõnum on, et kvaliteetsel linnaruumil on selles võitluses väga oluline roll ning selle heaks saavad linnad ja arhitektid väga palju ära teha.

Aita Eesti ekspositsiooni

Ekspositsioonil kasutatakse näidetena  2018.–2019. aastal valminud linnaväljakuid ja -keskuseid Tõrvas, Põlvas, Valgas, Raplas, Võrus, Kuressaares, Elvas ja Rakveres. Ekspositsioon tutvustab linnaruumi arengusuundi kahanevates linnades kolmel ruumiskaalal: riik, linn ja linnasüda.

Eestit esindava ekspositsiooni «Plats! Väärikas kahanemine» autorid kutsuvad jätkuvalt kõiki eestimaalasi üles saatma fotosid viimastel aastatel «Eesti Vabariik 100» arhitektuuriprogrammi «Hea avalik ruum» raames valminud linnaväljakutest ja -keskustest Tõrvas, Põlvas, Valgas, Raplas, Võrus, Kuressaares, Elvas ja Rakveres.

«Kutsume üles pildistama nende linnade uuendatud keskusi. Tähtis on, et foto kannaks emotsiooni, sellel oleks näha inimesi nautimas ja kasutamas uut linnaruumi,» ütles ekspositsiooni üks autoritest arhitekt Kalle Vellevoog.

Eelistatud on horisontaalsed fotod ning pilte saab pikendatud tähtajana veebilehele üles laadida kuni 31. augustini avalikruum.ee/veneetsia2020, kust leiab ka täpsema tingimuste kirjelduse. Valikut fotodest kasutatakse Veneetsia XVII arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioonil «Väärikas kahanemine» ning selle hilisemal ringsõidul mujal Euroopas ja Eestis.

Eesti on Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalenud alates 2000. aastast, seni kokku üheksal korral. Eesti ekspositsiooni produtsent ja rahvusvahelise kuraatorivõistluse korraldaja on Eesti Arhitektuurikeskus, kaaskorraldaja on Eesti Arhitektide Liit ning koostööpartnerid on kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Tagasi üles