Hobusepea galeriis näeb Manfred Dubovi näitust

Manfred Dubov, «Tulija». Foto: Repro

Kolmapäevast, 20. maist on Hobusepea galeriis avatud Manfred Dubovi rasketel aegadel õnnelikkuse võimalikkust käsitlev näitus «Rõõmustajad tumedas», mis jääb avatuks 29. juunini.

Manfred Dubov (1986) on kunstnik ja meedik, kes töötab peamiselt õlimaali tehnikas. Dubovi seni mahukaim projekt on aastatel 2008‒2018 mitme isiknäituse vahendusel vaatajateni jõudnud «Ma tulen mitmest kohast korraga». Aastal 2016 ilmus Dubovil luulekogu «Täna leitakse kõik üles», mis nomineeriti Betti Alveri kirjandusauhinnale ja Värske Rõhu luule aastapreemiale. Praegu töötab Dubov järgmise sarjaga «Rõõmustajad tumedas», mis keskendub kannatuse ja õnneseisundi seostele. Lisaks loomingulisele tegevusele töötab ta kiirabis intensiivõena.

Kunstnik kirjutab oma näituse tutvustuses:

Kas keset katastroofi on võimalik olla õnnelik? Õnn ja katastroof võivad aset leida nii isiklikul, kui ka globaalsel tasandil. Üheks õnne vormiks on kõige põhilisema pärast mitte muretsemine. Katastroofi saab defineerida kui suuremat probleemide hulka ja ressursi nappust sellega toimetulemiseks. Ka pandeemia välisel perioodil on näha, millised on meie põhivajadused. Seega võiks heaolu defineerida läbi turvalise keskonna ning vaimse ja füüsilise tervise olemasolu. Näituse teema võib esmapilgul tunduda surmtõsisena, kuid eksponeeritud maalid on oma olemuselt pigem musta huumori hõngulised ja sisekaemuslikud.

Maal «Rõõmustajad tumedas» paigutab tegelased tumedasse ruumi, kus nad helendavad. «Tulija» tegelaskuju on justkui põlenud ja teda ümbritsevad leekidele viitavad värvilaigud või valgussähvatused ning moonutatud ruum. «Laskuja/Tõusja» naeratab, vaatamata põrgulikule ümbrusele, millest ta väljuda suudab, kuigi füüsiline keha on räsitud. Tema taevas on helge, päike paistab ja väljavaade edasiseks on olemas isegi surmas. «Ma tulen mitmest kohast korraga» viitab räsitud tegelastele, kes moodustavad ühtse rühma. Rasketes oludes tullakse kokku ja minnakse edasi. «Rändaja» on udune kuju, kes otsib tühermaal pidepunkti, olles tõenäoliselt ise loodetav tugipunkt.