Eino Tambergi sünniaastapäeva tähistatakse suurejooneliselt

Eino Tambergi sünnist möödub täna 90 aastat. Foto: Mihkel Maripuu

Täna täitub 90 aastat helilooja, eesti muusika armastuse laulikuks ning teatraalse stiiliga romantikuks nimetatud Eino Tambergi (27. mai 1930 – 24. detsember 2010) sünnist. Sel puhul toimub kaks erilist kontserti: Pärnu Linnaorkester annab helilooja sünniaastapäeval veebikontserdi Pärnu raekojast ja reedel kõlavad Tambergi teosed ERSO esituses, ka see kontsert toimub publikuta ning on jälgitav internetis.

Kolmapäeval kell 13.00 Facebooki kaudu laivis kuulajateni jõudva Pärnu Linnaorkestri kontserdil on fookuses fagott, mida Eino Tamberg hindas kui suurepärast sooloinstrumenti. Esitusele tulevad 1977. aastal loodud teos «Kapriis» ning 2010. aastal kirjutatud, Tambergi viimseks teoseks jäänud sügavama helikeelega «Kutse tantsule». Mõlemad palad kannab ette fagotimängija Jakob Peäske, kes on nii Pärnu Linnaorkestri kui ka ERSO koosseisuline liige.

Eino Tambergi roll eesti muusikaloos ei piirdu aga ainult heliloominguga, tema juhendamisel lõpetasid Tallinna Konservatooriumi/Eesti Muusikaakadeemia kümned noored heliloojad, nende seas Raimo Kangro, Toivo Tulev, Alo Mattiisen, Mari Vihmand jt. Seepärast kuuleb Pärnu kontserdil ka Tambergi esimese õpilase Raimo Kangro «Kolme eesti rahvaviisi flöödile» ning Kangro õpilase Tõnu Kõrvitsa vaimulike rahvaviiside seadeid keelpillikvartetile.

Läbivad teemad Tambergi elus ja loomingus olid armastus, õnn ja õnnelik olemine. Kaasaegsete sõnul kiirgas helilooja igal sammul soojust, headust ja armastust. Juba koolipoisina oli ta sõnastanud koos sõpradega oma elu kreedo – «Õnnelikkuse teesid», mis algasid otsusekindla mõttega: «Meie eesmärgiks on õnnelik elu.»

Eino Tamberg on öelnud: «Kõik õnnelikud tunded ladestuvad meis ning millal ja mis kujul nad väljenduvad, seda ei tea kunagi. Kuigi mul on elus kohutavalt palju õnne olnud, pean ma siiski mõttetuks, et inimene on kogu aeg õnnelik, sest sellest on väga kerge minna rahulolu-staadiumisse, mis on väga hädaohtlik ja igav.»

Tähtsaimal kohal Eino Tambergi loomingus on orkestri- ja lavamuusika ning valdav osa tema orkestriteostest kõlas esiettekandes ERSO kontsertidel, sh kolm esimest sümfooniat (1978, 1986, 1989) Peeter Lilje juhatusel, neljas ehk «Sümfoonia epiloogiga» (1998) Arvo Volmeri juhatusel ongi pühendatud ERSO-le ja Arvo Volmerile. Palju kordi on ERSO esituses kõlanud ka Tambergi tunnusteoseks kujunenud «Concerto grosso» (1956), mis jõudis kiiresti mainekatele kontserdilavadele Moskvast New Yorgini, vahepeatustega Prahas, Helsingis ja Riias.

Kuna praegune aeg ei soosi veel sümfoonilise muusika ettekandeid, heidab ERSO pilgu Eino Tambergi kammerlikumale poolele ja reedesel otseülekandel Estonia kontserdisaalist, mida saab kuulata ka Klassikaraadiost, kõlavad Tambergi «Muusika trompetile ja keelpilliorkestrile», «Teekond tšello ja löökpillidega», «Tantsivad tuubaga» jt teosed.

ERSO esindajate kinnitusel toob see suurtele koosseisudele kirjutatud loominguga võrreldes veel enam esile detailid ja tämbrid ning annab ERSO muusikutele taas hea võimaluse näidata oma ansamblitunnetust. Esinevad näiteks Theodor Sink, Madis Metsamart, Silvia Ilves jt. 

Kaks kontserti

Eino Tamberg 90

27. mail kell 13 Pärnu Linnaorkestri kontsert (kuulata saab SIIA vajutades)

29. mail kell 19 ERSO virtuaalne kontserdisaal