/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/06/04/13135007t1h7a1d.jpg)
2. juulil avatakse Tallinna Biennaali raames Ülemise City’s Edward von Lõnguse seninägematu suurnäitus «Viimsepäeva katedraal», mis toob publiku ette salapärase tänavakunstniku nägemuse surmast ja hävingust moodsas kapitalikeskses maailmas.
Tallinna Biennaali fookuses Lõnguse suurnäitus
Seni on publikul olnud võimalus Lõnguse loomingut tabada vaid juhuslikult ja jupikaupa - tänavapildis, meedias, näitustel või hoopis oksjonite kaudu, kus tema loomingu hind kõrgustesse tõuseb. Suurnäitus annab võimaluse saada põhjalik ülevaade kunstniku ühiskonnakriitilisest loomingust - seda nii varasemate kui ka spetsiaalselt selleks sündmusteks loodud teoste kaudu.
«Eesti tänavakunsti võtmetegelase Lõnguse loominguga on kerge suhestuda - tema stencil art tänavakunstiteosed mõjuvad samamoodi kui virtuaalmaailma meemid, millega me harjunud oleme. Lõngus on tuntud mängulisuse poolest, kuigi aastatega on ta muutunud ühiskonna suhtes siiski senisest tõsisemaks ja kriitilisemaks,» räägib senini avalikkuse eest tundmatuks jäänud kunstniku loomingust biennaali peakorraldaja Andra Orn.
Häving kui meelelahutus?
«Viimsepäeva katedraal» ei ole kindlasti tavaline näitus, vaid omanäoline kogemus - ruumi sisse astudes satub külaline silmitsi kapitalikeskse maailmaga, kus surma ja hävingut võetakse meelelahutusena. Näiteks võtab Lõngus Bernt Notke «Surmatantsu» motiivist inspireeritud ning varem vaid osaliselt linnapildis esitletud looming «Viimsepäeva katedraalis» hirmuäratava 25 ruutmeetrise mõõtme.
«“Surm lõikab nüüd suurema kaarega kui kunagi varem, kuid vikati asemel on tal palju moodsamad vahendid. Moodne surm on industrialiseeritud, mehhaniseeritud, kalkuleeritud, muudetud tehasteks, masinateks, numbriteks ja kasuteguriteks,» selgitab Lõngus, kuidas inimene on osutunud surmale suurepäraseks partneriks. «See pole enam vastutahtsi tantsupõrandale kiskumine, vaid pöörane orgia.»
Uus teos näitusel on Lõnguse remix Michelangelo Sixtuse kabeli freskodel kujutatud viimse kohtupäeva ainetel. Tulemus mõjub suurejooneliselt ja sakraalselt, ent meenutab taevaste pühakute asemele pigem veidi Eduard Wiiralti «Põrgut».
«Esiletoomist väärib ka näituse keskkond. Suurnäitus toimub 1899. aastal ehitatud tehases, kus toodeti tuumaelektrijaamadele keemilis-tehnoloogilist seadmestikku ehk toideti nähtust, mis seab ühele kaalukausile inimeste kasvava energia- ja tarbimisvajaduse ning teisele elu ja ohutuse. Ka ajastus on aktuaalne - maailm on sel kevadel palju läbi teinud ja Lõnguse maailmalõpu kirjeldus maandunud uude, igas mõttes valulikku olukorda. Kas maailmalõpu sekundid hakkavad nüüd veel kiiremini tiksuma?» küsib Orn.
Suurnäitust Ülemiste City’s, Sepapaja 10, saab külastada alates 2. juulist kas giidituuri või tavapiletiga. Näitus jääb avatuks 30. juulini. Tavapileteid suurnäitusele ja pääsmeid giidituuridele saab soetada Piletilevist. Lisaks etendub näitushoones juuli esimeses pooles kuuel korral Musta Kasti ja Edward von Lõnguse koostöölavastus«Sada sekundit südaööni», mis kujutab endast iroonilist tarbimiskultuuri pühitsust, mida ei sega sadade teadlaste ennustused maailmalõpust.
2.-30. juulini esmakordselt toimuv Tallinna Biennaal on suvine kunsti suursündmus, mille raames toimub pealinnas ja lähiümbruses rohkesti eriilmelisi Eesti ja lähiriikide kunstnike loomingut tutvustavaid sündmusi - näituste avamisi, eksklusiivseid galeriituure, kohtumisi kunstnikega ja palju muud. Biennaali korraldab Nordic Baltic Art Center NOBA MTÜ. Kunstisündmuse toetajad on NOAR.eu, Solaris ja Ülemiste City.