Kultuurisoovitused

Eesti Kirjandusmuuseum kogub mälestusi eriolukorrast

Eriolukord

FOTO: Aija Sakova

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Ühendus Eesti Elulood ootavad kuni 1. septembrini eriolukorra päevikuid ja mälestusi eriolukorrast.

Märtsis kutsusid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Ühendus Eesti Elulood üles kõiki huvitatuid pidama eriolukorra päevikut. Nüüd, kus eriolukord on lõppenud, oodatakse päevikupidajaid saatma oma päevikud arhiivi. Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri ja elulugude uurija Leena Kurvet-Käosaare sõnul ei ole arhiivi oodatud ainult päevikud, vaid ka mälestused ja mõtted eriolukorra ajast.

«Eriolukord mõjutas inimesi erinevalt. Mõne jaoks tähendas see aeg suuremat koormust, mõni teine võis jälle kogeda nii välist kui sisemist tardumust. Seepärast kutsume inimesi kirjutama oma kogemustest. Iga kogemus on eriline ja jäädvustamist väärt,» selgitas Leena Kurvet-Käosaar. Iseäranis huvitav oleks tema sõnul kuulda meditsiinitöötajate, poemüüjate, toidu tarnijate ja teiste n-ö eesliinil töötanud inimeste mälestusi.

Ühenduse Eesti Elulood esinaise ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteaduri Maarja Hollo sõnul on eriolukorra aegsed päevikud hakanud juba arhiivi laekuma. «Seni laekunud päevikud on väga eripalgelised ja see on hea. Näiteks on meile saabunud päevik eriolukorra ajal Itaaliasse vabatahtlikuks läinud naiselt,» ütles Hollo.

Tema sõnul on äärmiselt huvitav näha, kuidas see naine seob päeviku pidamise aja sündmused Albert Camus’ 1947. aastal ilmunud romaaniga «Katk»: «Tegin oma ülikooli magistritöö Camus’ «Katku» põhjal ja nüüd korraga olen ise justkui raamatusündmuste keskmes. Teoses levib linnas katk ja väravad pannakse kinni, linn on karantiinis. Tasapisi hakkab haigestumiste ja surmade arv järjest suurenema. Inimesed muutuvad järjest hullunumaks, aga ühel hetkel hoopis tundetumaks.»

Hollo ja Kurvet-Käosaar rõhutavad, et päevikuid ja mälestusi võib arhiivi saata nii kirjalikult (elektrooniliselt, paberil) kui ka lindistatud kujul. «Kellele kirjutamine ei tule loomulikuna, võib mälestusi lindistada. Seda saab teha ka mobiiltelefoni abil ja selleks ei pea omama väga erilist tehnikat,» selgitab Kurvet-Käosaar. Mälestused ja päevikud on oodatud nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

«Tean, et mitmed kooliõpetajad on oma õpilastega pidanud päevikuid. Nende laekumine arhiivi oleks samuti suure kultuuriloolise väärtusega,» lisab Kurvet-Käosaar.

Päevikuid saab edastada nii e-posti teel (elulood@kirmus.ee) kui ka järgneval aadressil:

«Eriolukorra päevik»

Eesti Kirjandusmuuseumi

Eesti Kultuurilooline Arhiiv

Vanemuise 42,

Tartu 51003

Teade Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehel: https://www.kirmus.ee/et/uudised/ootame-eriolukorra-paevikud-ja-malestusi-eriolukorrast

Tagasi üles