Fotomuuseumis avatakse Eesti portreefoto ülevaatenäitus

Ülo Josing, «Raul» (1989). Foto: Ülo Josing

Fotomuuseumis avatakse 19. juunil kell 16 portreefoto teema-aasta põhinäitus «Eesti portreeavangard 1980–2000». Näitus on avatud kuni 15. novembrini 2020.

Fotomuuseumi portreeaasta põhinäitus toob vaataja ette muuseumi kogudes leiduvad 1980. ja 1990. aastate Eesti avangardsed portreefotod ja heidab pilgu tollasele nägemusele inimesest, ajast ja fotograafist endast. 1980. aastatel toimus pöördeline murrang nii Eesti ühiskonnas, kunstis kui ka fotograafias. Ühelt poolt püsis veel nõukogudeaegne elukorraldus, teisalt tärkasid juba taasiseseisvumisega seotud tunded. Peale olid kasvanud noored loovisikud ja fotokunstis hakkasid žanrid teisenema. Kadunud oli varasem modernismimaik, mis aga ei tähendanud, et tehniliselt ei oleks katsetatud.

Varasemate hõbeželatiinfotograafial baseeruvate eritehnikate asemel kasutati enam negatiivide eel- või fotode järeltöötlust: toonimist, kraapimist, juurdejoonistamist jm. Samas kaldus suund üha enam kontseptualismi poole. Ebaoluliseks muutusid valguse ja varju suhe ja ilutsev esteetika, esile tõusid sõnum, emotsioon ja protest, mida vormiliselt edasi anti.

Näitusel üles astuv fotokunstnik Peeter Laurits: «Kui vaadata Eesti fotograafide 1980. aastate töid, siis väga populaarne oli eri suundades negatiivi «piinamine». Üheks põhjuseks kättesaadava nõukogudeaegse fotomaterjali ebakvaliteetsus – polnud mingit lootust tehnilist kvaliteeti saavutada. Teiseks ei leidunud kvaliteetset tehnikat suurendamiseks. Seetõttu pöörasid väga paljud Eesti fotokunstnikud selja korralikule fotole ja hakkasid taotlema oma loomingus ekspressiivsust.»

Mark Raidpere, foto- ja videokunstnik: «Tänapäevane digiajastu fotograafia võimaldab sisuliselt kõike. Ja mida aeg edasi, seda enam võimaldab see veel kõigemat kõike. Ja see võimaluste paljusus on minu jaoks tapnud ära fotograafia kui meediumi lummuse, põnevuse ja ekspressiivsuse.»

Näitusel on eksponeeritud kahekümne autori ligi viiskümmend originaaltööd Fotomuuseumi kogudest, seitse videointervjuud ja üks kunstiline autorifilm. Näitusel eksponeeritud autorid:

Sven Arbet, Arvo Iho, Ülo Josing, Urve Kaaristu, Toomas Kaasik, Toomas Kalve, Peeter Laurits, Ly Lestberg, Peeter Linnap, Meelis Lokk, Herkki-Erich Merila, Tõnu Noorits, Ain Protsin, Mark Raidpere, Ann Tenno, Einar Tiits, Malev Toom, Tõnu Tormis, Tõnu Valge, Toomas Volkmann. Näituse kuraatorid on Tanel Verk ja Annika Haas.