Ilmus Johannes Semperi ja Johannes Vares-Barbaruse kirjavahetus aastatest 1911–1940

Johannes Semper, Johannes Vares-Barbarus ja August Jakobson u aastal 1939. Foto: EKM EKLA, B-30: 151.

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuses ilmus 675 kirjast koosnev, haruldaselt pikka aega kestnud ja sellisena unikaalne Johannes Semperi (1892–1970) ja Johannes Vares-Barbaruse (1890–1946) erakirjavahetus «Euroopa, esteedid ja elulähedus» aastatest 1911 kuni 1940.

Kaheköitelise väljaande peatoimetaja, kirjandusmuuseumi vanemteaduri Marin Laagi sõnul on käsikirjad Eesti Kultuuriloolises Arhiivis seisnud aastakümneid ja neid on püütud välja anda mitmel korral. «Viimati jäi see ettevõtmine toppama ligi 25 aastat tagasi. Otsustasime asja nüüd lõpuni viia.» 1970. aastate lõpul, kui toimetuskolleegium asus Paul Rummo eestvedamisel Semperi ja Vares-Barbaruse kirjavahetust välja andma, oli Laagi sõnul tegemist omamoodi varjatud mäluprojektiga. «Ajastuehtsate kirjade avaldamine ja kommenteerimine oli ainus võimalus Eesti Vabariigist legaalselt rääkida ning paotada natukenegi raudset eesriiet ka Euroopa suunas,» selgitab Laak raamatu järelsõnas.

1990. aastatel jäi raamatu käsikirja väljaandmise aga soiku, kuna 1940. aastal okupeeritud Eesti NSV valitsusse värvatud Varese ja Semperi kirjade väljaandmise esimese Eesti Vabariigi ajast tundus ebamugav ettevõtmine. Kirjavahetus katkeb 1940. aastal ja võib arvata, et edasised kirjad on kas kadunud või hävitatud.

«Aasta pärast Vares-Barbaruse väidetavat enesetappu 1946. aastal andis tema abikaasa Emilie Vares, nädal enne enda enesetappu kirjandusmuuseumile üle mehest maha jäänud isikliku arhiivi,» ütles Laak. Kuna Varese arhiiv on jagatud Rahvusarhiivi ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vahel, on see asjaolu veidi raskendanud kirjavahetuse väljaandmist. Nüüd on mõlema mehe – eluaegsete sõprade – kirjad ühiste kaante vahel.

«Tegemist on kõneka ja inimliku ajastudokumendiga ning autentse kultuuriloolise allikaga, mis võiks pakkuda väärtuslikku materjali mälu ja mäletamise, reisikirjanduse ja isegi eesti tõlkeloo uurimiseks. Kirjavahetuses avaneb kogu Eesti Vabariigi aegne kirjanduselu koos kirevate, kirjanduslike ja isiklike suhete ning sündmustega, selle kõrval ka kirjanike argipäev.»

Kirjavahetuse toimetaja Tiina Saluvere sõnul oli käsikirja süvenedes köitev, kuidas kirjade kaudu avanes panoraamne pilt Eesti kultuurielust läbi kolme aastakümne, aga ka põnevad seosed Euroopa kultuuriga. «Kirjades kajastatud ühiskonnaelu sündmused ja suundumused aitavad lugejal mõista Semperi ja Barbaruse otsuseid ja valikuid. Võluv on kirjavahetuse ehedus – see on kahe sõbra aus ja intensiivne dialoog noorukieast küpse mehepõlveni.»

Väljaande lisaväärtuseks on raamatu tükiks ettevalmistamisega samaaegselt valminud elektrooniline ja morfoloogiliselt märgendatud kirjavahetuse tekstikorpus, mille maht (kommentaare arvestamata) on ca 1,8 mlj tähemärki, 310 980 lemmat ja 249 970 sõnet.

Kaheköitelise raamatu «Euroopa, esteedid ja elulähedus. Semperi ja Barbaruse kirjavahetus 1911–1940» (kokku 1169 lk) andis välja Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Raamatu koostajaks on Paul Rummo, peatoimetajaks Marin Laak. Käsikirja on aja jooksul toimetanud ja kommenteerinud Paul Rummo, Abel Nagelmaa, Tiina Saluvere ja Ülo Treikelder. Raamatu kujundas Kalle Müller. Raamatu eessõna on kirjutanud Harald Peep 1983. ja järelsõna Marin Laak 2020. aastal.