Loomingu Raamatukogus ilmus Aleksei Tolstoi vampiirilugu

Aleksei Tolstoi, «Vereimejas». Foto: Raamat

Ilmunud on Loomingu Raamatukogu uus number, Aleksei Tolstoi «Vereimejas» (tõlkinud Ilona Martson). Jelena Skulskaja saatesõna annab lisateavet Tolstoi kohta ja võtme jutustuse võimaliku tausta juurde.

Võimalik, et esimene vampiirilugu Loomingu Raamatukogu sarjas on Aleksei Konstantinovitš Tolstoi teadaolevalt esimene venekeelne proosatekst. Esmailmumise aasta 1841 annab selgesti märku, et žanr oli alles üsna värske. Tolstoi saab hirmsa loo ära räägitud kõvasti väiksema lehekülgede arvuga kui praegu tavaks, fantaasiat paistis tal aga tänapäeva menukiautoritega võrreldes üksjagu rohkem olnud olevat.

Aleksei Konstantinovitš Tolstoi looming on võrreldes teiste krahvist kirjanike Tolstoidega napp, kuid mitmekülgne ja sugugi mitte vähem mõjukas. Kirjandus- ja teatrilukku on ta läinud oma ajalooliste tragöödiate triloogiaga. Eestis on näiteks Paul Pinna hiilanud nimiosalisena tema näidendis «Tsaar Joann Hirmsa surm».

Tolstoi sõnadele loodud Tšaikovski romanss «Kesk voogavat balli» on hästi teada igale selle žanri austajale, vähesed ehk aga teavad, et selles kirjeldab Tolstoi kohtumist tulevase abikaasa Sofjaga maskiballil.

Tolstoi on ka legendaarse Kozma Prutkovi taga, sest just tema lõi koos vendade Žemtšužnikovidega selle tegelase, kelle lausest «Keegi ei saa hõlmata hõlmamatut» on saanud käibefraas.