Kultuurisoovitused

Telliskivi Loomelinnaku tagahoovis etendub esimene välilavastus

«Aiapäkapikk».

FOTO: Kris Moor

Värske ilme saanud Fotografiska taga asuvas sisehoovis esietendub 30. juulil «Aiapäkapikk» ehk kummastav armastuslugu ehitamisest. Lavastus valmib Sõltumatu Tantsu Lava, Telliskivi Loomelinnaku ja Fotografiska koostöös. Etendused toimuvad vaid viiel õhtul.

Lavastaja on Kadri Sirel, lavastuse kunstnik on Helena Keskküla, helilooja Endamisi Salamisi, valguskunstnik Karolin Tamm. Lavastus «Aiapäkapikk» on järg Sireli tantsulavastusele «Kuidas ehitada aiapäkapikku?». Eelneva lavastuse nägemine ei ole antud kontekstis vajalik. Vaatama on oodatud kõik, kes otsivad vaheldust oma igapäevases linnaelus.

Telliskivi Loomelinnak on Eesti suurim loomemajanduse keskus, kus leiab aastas aset üle 800 sündmuse. Esimest suve on aga linnaku tagahoov just siinse lokatsiooni jaoks spetsiaalselt loodud lavastuse võõrustajaks. Eelmisel aastal avas linnakus uksed Fotografiska Tallinn. Kunagine Punase maja ja selle räämas tagahoov sai sellega seoses sootuks uue ilme ning on värskenduskuuri läbinuna ideaalne paik välietenduse võõrustamiseks. Tagahoov on ühelt poolt piisavalt eraldatud, teisalt aga otse linna kõige elavama keskuse epitsentris. Ka «Aiapäkapiku» süžee sobitub hästi siinsesse urbanistlikku atmosfääri ja keskkonda.

«Aiapäkapikk» on kummastav armastuslugu ehitamisest. Miks tabab inimest sageli kirg ehitada ja luua midagi uut? Miski üleloomulik tõmme materjali poole, millest võib kergesti saada sõltuvus. Ei ole midagi joovastavamat kui värske puidu lõhn. See meelitab, lummab ja hüpnotiseerib. Ehitada maja, ehitada aed, saun, puukuur, veranda, laud, tool, trepp. Ja kui kõik on valmis, jääb veel paigutada aia õigesse nurka aiapäkapikk, kes iga su õnnestumisel ja ebaõnnestumisel silma peal hoiab. Sind kiidab või hukka mõistab.

Loo keskmes on salapärane Aiapäkapikk (Ragnar Uustal), kes jagab oma isikliku raadiosaate GnoomFM kaudu äraspidiseid juhiseid, kuidas ehitada tuleks, ning valib muusikat, mille rütmis tantsijad (Joonas Tagel, Kaisa Kattai, Valeria Januškevitš, Arolin Raudva) ehitama peaks. Nõnda kujuneb müütilisest kangelasest hoopis triksterlik diktaator, kes on varjatud groteskse maski taha. Lavastus võtab luubi alla ühiskondliku edasipürgimise ning levinud mõttemustrid.

Tagasi üles