No see teeb ikka vihaseks küll!

Toomas Kuusingu maal «Me tapsime suure kala». FOTOD: Kiur Kaasik Foto: Kiur Kaasik

Vahur Afanasjev on oma saatetekstis näitusele «Kättemaks» näidanud end tõelise asjatundjana. Näiteks: «Kättemaksuhimu juured on lapsepõlves. Kui mitte mujalt, siis just sealt leiame enda loo. /.../ Kannatused, mille eest kätte makstakse, võivad olla vaid kättemaksja fantaasia.»

Tegu on ju lõpuks kirjanikuga, kes on kirjutanud läbi aegade parima eesti raamatu kättemaksu teemal: «Serafima ja Bogdan». Seekord on ta teinud põike visuaalkunsti – mitmekülgsus on üks geniaalsuse alustalasid.

Moodne magamistoakunst

Otsida kujutavast kunstist kättemaksuteemat on kõva pähkel. Esimesed raskused algavad sellest, et enamikul juhtudel ei tea me pildil kujutatud loo eellugu. Kas tegu on üldse kättemaksuga? Peale selle viljelevad eesti kunstnikud üldse vähe figuraalkompositsiooni, eelistatakse positiivsust, sest rahvas ostab elutoa seinale pildi, mille taustal on hea telekat vaadata ja veini tinistada, ning magamistuppa... ei-ei, ka sinna ei sobi kättemaksu teema! Aga tubli Afanasjev on ikka üht-teist leidnud.

Kala. Küllap läks ta esimesena Võru linnas elava setokese Toomas Kuusingu juurde, kes viljeleb kunsti, millest üks täie aruga inimene aru saa. Kuusingul on komme lapata kunstiraamatuid, süüvida legendidesse ja uskumistesse ning tuntud motiivi väänata ja uperpallitada. Hea kujutlusvõimega Vahur Afanasjev aga leidis Kuusingu kunstis nii küllaga kättemaksu teemat, et pool ekspositsiooni sai täis.

Üks tähendusrikkamaid motiive kultuuriajaloos on kala. Maalis «Me tapsime suure kala» on laua taga kolmteist meest ja laual lebab hiiglaslik kala. Valges rüüs mees hõiskab, teised ei ole kindlad, et nende tegu halbu tagajärgi ei too. Kuusingult on veel kaks pilti kalamotiiviga: «Kala mädaneb peast, härra» ja «Kala hammustab vihakõnelejat jalast».

Ebainimlikud tegelased maalil «Põrgukoerad tantsivad valssi» on tõenäoliselt kõik mõrvarid, kes lõbutsevad pärast tapatööd. Pildis «Härrased kavandavad riigipööret» on muidugi kuriteod toimunud ja kättemaks on tulemas. Maalil «Vanasti oli rohi rohelisem» vaatavad mehed nõutult seina peal olevat erkrohelise muruga kaetud taluõue, kus pekstakse pingil lamavat poissi, ja sellel näitusel on neil kohustus mõelda: «Keda meie peaksime selle muru pärast peksma hakkama!» Kõige vägevam taies oma 113 figuuriga on «Pööbli koht on kraavis». Paras neile!

Näitus «Kättemaks. Mесть. Revenge». Foto: Kiur Kaasik

Rait Präätsa kitšilikes klaasimaalides on raske kättemaksu näha, aga kalamotiiv on olemas. Installatsiooni «Mõtlejad» kõige kõrgemal korrusel on vastamisi kaks nägu, ühel pool vanim elusolend kala ja teisel pool robotiseerunud inimene. Esimene kelgib: «Näe, sina oled robotiseerunud!», ja teine vastab: «Sina oled endiselt surelik!»

Kohutavad kontrastid

Hea joonistusoskusega Sten-Ingvar Lainjärv on maalinud kõige kurjema pildi «Kättemaks petisele». Justkui oleks õige, aga järsku tuli silme ette Rembrandti maal «Kadunud poja tagasitulek». Jüri Arraku maharaiutud peaga «Märter» näitab kättemaksu headuse eest. Kõrval on Johanna Mudisti tähendusrikka pealkirjaga maal «Näotu nägu». Vee kohale kummardub kere, kes vaatleb omaenda vees hulpivat pead. Selle kohal ripub Mudisti «Kusejõgi». Mudisti maalidest õhkuv eriline poeesia meenutab tema vanaisa Peetri loomingut. Kuid erinevalt vanaisast on tütre teoste õrnus kohutavas kontrastis võika sisuga ja see annab neile erilise jõu.

Johanna Mudisti maal «Kusejõgi». Foto: Kiur Kaasik

Liisi Ördi «Külmunud maa» kujutab üht õnnetut metsa, kuhu keegi minna ei taha. Kes kellele kätte on maksnud?

Evelin Zolotko on teinud julma nalja kahe Peipsiveere mehe Vahur Afanasjevi ja Jevgeni Zolotkoga. Ta kirjutas paberi peale mõlema mehe jaoks küsimused, mida nood peavad teineteisele esitama. Kui ei oska või ei taha vastata, tuleb küsijale kõrvakiil anda. Mehed saavad oma küsimused teada alles siis, kui kaaslasele ette loevad, ja see on videosse võetud.

Küsimused on seda tüüpi: «Kes on sinu arvates Eesti kolm kõige halvemat skulptorit?», «Kes on viimase kümne aasta jooksul kirjutanud kõige halvema raamatu?». Mehed vingerdasid ja andsid teineteisele järjest kõvakiile. Et nad kuidagi vastu peaksid, ilmus aeg-ajalt lagedale üks sõrmustatud käsi ja valas pitsidesse kesvamärjukest.

Kuraatori kättemaks. Kõige kavalama teose on välja mõelnud näituse kuraator Vahur Afanasjev: «Mine perse, Pollock!». Ta on seina najale pannud tühja põrandapapi ning leti peale püstoli ja värvilised kuulikesed. Viie euro eest saab tulistada maalile viisteist värvilist kuulikest ja osaleda maali loomisel à la Jackson Pollock.

Jackson Pollock hakkas nagu kasvatamatu laps lõuendile värvi pritsima ja tilgutama ning sai maailmakuulsaks. No ajab ikka vihale küll! Afanasjev on veel leidlikum: tema kunstiteos tulistatakse valmis ja selles saab osaleda kogu eesti rahvas. Iga kuul on kättemaks ebaõiglase kuulsuse eest!

Mingem näitusele ja seadkem õiglus jalule! Pärast heategu on õigus Voronja galerii õdusas aias suve nautida.

 

Näitus

«Kättemaks. Mесть. Revenge»

Kuraator Vahur Afanasjev

Kunstnikud: Liisi Örd, Johanna Mudist, Sten-Ingvar Lainjärv, Toomas Kuusing, Evelin Zolotko, Jevgeni Zolotko, Rait Prääts, Jüri Arrak ja Vahur Afanasjev

Avatud Varnjas Voronja galeriis 30. augustini