/nginx/o/2020/08/04/13251804t1hd3bd.jpg)
Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses avatakse 6. augustil esmakordselt Eestis kohaliku tänavafotograafia ülevaatenäitus «Väljavaade – 40 aastat tänavafotograafiat Eestis».
Avatakse esimene Eesti tänavafotograafia näitus
Mahukal fotonäitusel näeb tabavaid hetki, juhuslikke situatsioone ja humoorikaid momente nii legendaarsetelt meistritelt kui veel avastamata autoritelt. Näitus on publikule avatud 7. augustist 11. oktoobrini.
Tutvustatakse Eesti tänavafotograafia neljakümneaastast ajavahemikku, mis algab tinglikult 1980. aastast – sügavast Nõukogude ajast. Lisaks näeb näitusel 1990. aastate alguses toimunud Eesti taasiseseisvumise ning 1990. aastate Lääne kultuuri mõjutustega töid. Uue millenniumi tänavapilt avab meile juba tuttavama, kuid omas ajas olulisi muutusi toonud ajalise perspektiivi. Näituse ajaline trajektoor lõpeb 2020. aastaga, mis pakub kummastavaid ja põnevaid vaatenurki ning äratundmist igale vaatajale. Neljakümne aastaga on muutunud Eesti tänavate ilme, inimene ja aeg, aga ka fototehnika.
/nginx/o/2020/08/04/13251806t1h468a.jpg)
Näituse ühe kuraatori Airi Leoni sõnul õpetab tänavafotograafia meid hetkeks peatuma ja märkama. Ühiskonna kiirenev elutempo jätab meile üha vähem aega enda ümbritseva elu silmamiseks ja sellest vaimustumiseks. Julgen öelda, et see on ainus fotožanr, mis õpetab nii vaatajaid kui pildistajaid hoomama igapäevast elamise ilu, mis täis emotsioone, inimlikkust ja argiseid rõõme ning tihti ka killuke huumorit.
Tänavafotograafia (inglise keeles Street photography) on Eestis teadliku žanrikasutusena aktiviseerunud alles viimase kümne aasta jooksul, ometi leidub sinna liigituvat fotomaterjali laialdaselt ka varasemast perioodist. Tänavafotograafiat võib vaadelda kui fotokunsti ja dokumentalistikat, mis aga kõige olulisem – see on ajaloo ja kultuuriloo kunstiline väljendusviis. Tänavafotograafia vahendab juhuslikke hetki ja situatsioone avalikest kohtadest. Sageli samastatakse tänavafotograafiat varjatud pildistamisega, kuid see ei ole tingimata kohustuslik osa. Samuti on ekslik arusaam, et tänavafotograafia nõuab tänava või linnaruumi olemasolu. Tegelikult peab fotol olev keskkond sisaldama jälgi inimtegevusest.
/nginx/o/2020/08/04/13251809t1h1f1a.jpg)
Eesti tänavafotograafiat pole seniajani uuritud ning näitus annab aimu põnevast ja mitmekesisest materjalist, tuntud ja veel tundmatutest autoritest ning see on kõigest jäämäe tipp.
Näitusele valitud tööd pärinevad 2020. aasta varakevadel välja kuulutatud avalikule üleskutsele vastanud fotograafidelt, Fotomuuseumi kogust ja erakogudest. Väljapanek sisaldab arvukalt hõbeželatiintehnikas autoritrükke ja tänapäevaseid kvaliteetseid digitaalseid väljatrükke.
Näitusel on kokku eksponeeritud 90 tööd järgnevatelt autoritelt Aare Leinpere, Aiki Järviste, Ain Protsin, Andres Teiss, Andrii Mur, Anso Matt, Ardi Kivimets, Arno Saar, Aron Urb, Eino Pärnamets, Erko Ever, Eve Toomla, Harald Leppikson, Heiki Sirkel, Heikki Leis, Indrek Pleesi, Iris Kivisalu, Josif Brašinski, Jüri Talts, Kalju Suur, Kalmer Allik, Maiké Tubin, Mark Raidpere, Martin Murusalu, Mati Hiis, Mihkel Ulman, Olev Kõll, Oskar Vihandi, Peeter Langovits, Priit Loog, Rait Tuulas, Reelika Vilt, Sanna Larmola, Sven Ustintsev, Targo Miilimaa, Tiina Kõrtsini, Tobias Tikenberg, Tõnu Noorits, Väino Meresmaa ja Ülo Josing.
Näitus sündis koostöös Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse, Fotomuuseumi ja MTÜ Eesti Tänavafotograafiaga.
Kuraatorid: Airi Leon, Kristel Aimee Laur, Tanel Verk, Toomas Järvet
/nginx/o/2020/08/04/13251811t1hc578.jpg)