/nginx/o/2020/08/04/13252019t1he272.jpg)
Vana Tartu-Võru maantee ehk ajaloolise Postitee ääres avati täna tuntud skulptori ja Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas professori Mati Karmini põdraskulptuur. Ligikaudu viie meetri kõrgune taies on kokku keevitatud meremiini kestadest ning miinitraali poidest.
«Võtsin miinidest põdraskulptuuri oma suveprojektiks – see on minu kingitus ning austusavaldus siinsele rahvale, kelle südamelahkust ning elujõudu olen sügavalt imetlema ning austama õppinud,» kommenteeris Karmin skulptuuri loomise ideed.
Ajalooliselt asus 1950ndatel Karilatsi lähistel betoonist põdraskulptuur, nagu toona kombeks oli, ning vastavatud skulptuur on vaimukas remark kunagisele monumentaalpropagandale. Skulptuur asub Ihamaru külas, skulptori talu väravas ning on Postiteelt hästi vaadeldav.
/nginx/o/2020/08/04/13252020t1h1c8d.jpg)
Postitee on väärika ning põneva ajalooga kauba- ning sõjatee, mis on sajandite vältel ühendanud Tartut Vastseliina ning Venemaaga. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid sel teel veerema postivankrid ning loodi postijaamade võrgustik, millest tuleneb ka tee tänane nimetus. Lisaks täna avatud põdraskulptuurile asub Postiteel teinegi Karmini taies – Eesti esimene maanteele ja rändamisele pühendatud skulptuur – Rändaja.
Mati Karmin on üks viljakamaid Eesti skulptoreid, kelle enam kui 20 monumentaalskulptuuri ilmestavad mitut Eesti linna ja asulat. Tuntumad neist on Charles Leroux’ mälestusmärk Pirita teel (1989), parvlaeva Estonia hukule pühendatud monumendid Hiiumaal (1995) ja Pärnus (1997), purskkaevuskulptuur «Suudlevad tudengid» (1998), Jaan Tõnissoni monument (2001) ja Juri Lotmani monument (2007) Tartus, ratsamonument «Püha Jüri võitlus lohega» Toris (2003) ning Marie Underi monument Tallinnas (2010).
/nginx/o/2020/08/04/13252021t1hdb12.jpg)