Veljo Tormise jonn päästis regilaulu

Helilooja Veljo Tormis oma suvekodus Kolga lahe ääres Haapse külas aastal 1974. FOTOd: Oskar Vihandi / Rahvusarhiiv Foto: Oskar Vihandi/Rahvusarhiiv

Ajal, mil kooris laulmist peetakse tervisele ohtlikuks tegevuseks, on tähtpäevakalendris (koori)helilooja Veljo Tormise sünnipäev, õigemini sünniaastapäev. Ette tuleb järjekordne ümmargune number – 90.

Helilooja lahkus meie seast mitme aasta eest, kuid tema tähtsuse rõhutamiseks otsitakse sõnu ning reastatakse mõtteid endiselt. Põhiline sõnum on, et Tormise muusika ja tegevus oli eminentne ja me tähistame seda. Pikemad ja veenvamad selgitused on harvad. Uued põlvkonnad peavad leppima sellega, et neile öeldakse: nii see lihtsalt on! Mõnikord nad võtavad selle teadmise omaks, mõnikord mitte. Kuidas Veljo Tormisega läheb, seda veel ei tea.

Lähemalt uurides selgub aga, et Tormise muusika on viimastel aastakümnetel aeglaselt ja järjekindlalt levinud mööda maailma laiali – nagu hea viirus.