Rumalate inimeste mõttetu surm

Elu «Puhkemajas»: vasakult Dan Stevens, Sheila Vand ja Jeremy Allen White. Foto: Kaader filmist

Õuduspõnevik «Puhkemaja» on seda ­tüüpi film, mis poleks ükskõik missugusel teisel aastal isegi võrdlemisi tühjade kinode hooajal läbi löönud. Kuid ajal, mil inimestele tuleb pakkuda mingitki põhjust kinos käia, võib Dave Franco režissööridebüüti pidada isegi meelelahutuseks, kuigi mitte suure M-iga.

Charlie (Dan Stevens) ja Mina (Sheila Vand) on asjalikud ja sõbralikud töökaaslased, kes otsustavad tähistada oma uue idufirma rajamist paaride minipuhkusega Lääneranniku luksuslikus puhkemajas. Kuid reis on algusest peale hukule määratud, kui Mina hakkab pisut kahtlast võõrustajat rassismis süüdistama ning pärast narkootikumidega täidetud õhtut saab kahe kolleegi sõprusest midagi enamat kui pelk äriline koostöö.

Olukord võtab kiiresti halva pöörde, kui aastate jooksul vaikselt podisenud konfliktid ja pinged on viimaks valmis üle keema, sest äkki kerkivad päevakorrale Mina poiss-sõbra, ühtlasi Charlie venna Joshi (Jeremy Allen White) vägivaldne minevik ja ebakindlus ning Charlie truudusetus.