Sinu pere ja maailmalõpp

Gerard Butler (paremal) vaatab murelikult taevasse, kust ähvardab oht tema peret ja kogu inimkonda. Foto: Filmikaader

Hollywood on katastroofi­stsenaariumite pealt teeninud juba aastakümneid. Arvestades seniste vaatemängude seatud madalat latti, on nuritõlgitud pealkirjaga «Greenland: viimane varjupaik» igati positiivne üllatus.

«Greenland» – mis tähendab nii keeleliselt kui sisuliselt muidugi Gröönimaad – keskendub ehitusinsener John Garrityle, kelle abielu on karile jooksnud. Kui esialgu näib, et tema suurim katsumus on olukorra selgitamine pisipojale, lööb tema plaanid varsti segi Clarke’iks ristitud komeedi möödumine Maast. Nimelt sähvatab ühtäkki teleekraanidel teadlaste hinnang, et taevakeha küljest pudenevaist tükkidest suurima kõrval kahvatub ka dinosaurused hukutanud asteroid. Inimkonda sama saatusega ähvardava kataklüsmini jäävad sestpeale vaid mõned tunnid ning ainsat pääseteed paistab lubavat Gröönimaal asuv punker, kuhu Garrity oma elukutse tõttu valitakse.

Mitte miski «Greenlandi» juures ei tõota paberil head. Peaosalise ja filmi ühe produtsendi Gerard Butleri karjäär on täis keskpärasest kehvani varieeruvaid filme, millest üks hiljutisi, tahtmatult koomiline «Magnettorm» seadis samuti kahtluse alla inimkonna tuleviku. Katastroofifilmidel ei läinud kuigi hästi juba enne seda – peale suurejooneliste eriefektide pole suutnud midagi inimlikult puudutavat pakkuda terve rida suure-eelarvelisi menukeid nagu Michael Bay «Armageddon» (1996), Mimi Lederi «Kokkupõrge» (1998) või Roland Emmerichi «Päev pärast homset» (2004) ja «2012» (2009).