Kolmel augustikuu õhtul kõlab Pärnu Linnaorkestri esituses kaunis eesti heliloojate looming. Sel reedel Vändra kirikus, laupäeval Pärnu-Jaagupi kirikus ning pühapäeval Pärnu Raekojas toimuvaid «Hää Eesti asi» kontserte juhatab dirigent Henri Christofer Aavik. Soleerib uuema põlvkonna interpreet ning rahvusvaheliste konkursside laureaat Kirill Ogorodnikov kitarril.
«Kava on suurepärane! Eesmärgiks oli mängida eranditult eesti muusikat ja arvan, et kuulaja saab osa ühest ilusast läbilõikest meie oluliste heliloojate loomingust,» tutvustas Aavik.
«Kava on tõesti äärmiselt põnev! Mul on au soleerida Gennadi Tanieli kitarrikontserdi esiettekandel. Teos valmis 2003. aastal Saksamaal Karlsruhes elava eestlasest kitarristi ja muusikaprodutsendi Boris Björn Baggeri tellimusel, kuid jäi kahjuks esitamata. Möödunud on peaaegu 20 aastat ja minu jaoks on auasi, et see muusika jõuab viimaks kuulajateni,» sõnas Ogorodnikov.
Koostöö Pärnu Linnaorkestriga ei ole kummalegi esimene. «Minu esimene kokkupuude oli aastal 2010, mil Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli lõpetajana oli mul võimalik mängida linnaorkestriga Heitor Villa-Lobose kitarrikontserti. Nüüd, peale «Hää Eesti Asi» proovi olen vaimustatud orkestri muusikutest ja nautisin väga energiat, mis tekkis dirigendi ja orkestri vahel,» sõnas Ogorodnikov
Gennadi Tanieli kitarrikontserdi esiettekandele lisaks kõlavad kolmel augustikuu õhtul veel Villem Reimanni, Pärt Uusbergi, Tõnu Kõrvitsa, Mart Saare, Miina Härma ja Heino Elleri ja Veljo Tormise teosed.
Kontsert-ringreis «Hää Eesti Asi»:
KIRILL OGORODNIKOV (s 1988) eesti uuema põlvkonna interpreet ja rahvusvaheliste konkursside laureaat. Aktiivse kontserttegevuse kõrval töötab kitarriõpetajana VHK Muusikakoolis ja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Ta on lõpetanud nii Heiki Mätliku kitarriklassi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui ka prof Gerhard Reichenbachi kitarriklassi Kölni Muusikakõrgkoolis ning täiendanud end hinnatud kitarriprofessorite juures. Ogrodnikov on esinenud festivalidel nii Eestis kui väljaspool (Fiesta de la Guitarra, Viljandi Vanamuusika Festival, Tango Port Tallinn, SaitenReise Gitarrenfestival jt).
HENRI CHRISTOFER AAVIK (s 1995) alustas muusikaõpinguid Tabasalu Muusikakoolis õp Valdo Rüütelmaa käe all ning lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli muusikataduse (õp Kristel Pappel, Maarja Kindel) ja trompeti (õp Aavo Ots) erialal. Dirigeerimisega alustas juba 14-aastaselt muusikakooli kõrvalt, täiendas end 2012–2014 prof Jorma Panula noorte dirigeerimisklassis Sibeliuse Akadeemias ning õpib aastast 2015 Saksamaal Weimari Franz Liszti nimelises muusikakõrgkoolis (prof Nicolás Pasquet ja prof Ekhart Wycik). 2019 täiendas end vahetusõpilasena Šveitsis Zürichi Kunstide Koolis prof Johannes Schlaefli dirigeerimisklassis.
Ta on osalenud Bruno Weili, Jukka-Pekka Saraste, Johannes Gustavssoni ja Sasha Mäkilä meistrikursustel ning võtnud osa mitmete dirigentide kursustest vabakuulajana (sh Neeme Järvi, Paavo Järvi, Leonid Grin, Arkady Leytush).
Aastal 2011 dirigeeris etendusi rahvusooper Estonia noorteprojekti «Armastus salakaubaks» raames. 2014. aastal pälvis esikoha IV Eesti noorte puhkpilliorkestri juhtide konkursil ning oli samal aastal ka ooperiprojekti (W. A. Mozart «Bastien und Bastienne») kunstiline juht ja dirigent. 2018. aasta kevadel õpilasprojekti raames tõi Weimari Muusikakõrgkooli Kammerkoor tema juhatusel ettekandele J. S. Bachi «Matteuse passiooni» ning järgmisel kevadel tuleb samas koostöös esitusele W. A. Mozarti «Suur» Missa c- moll.
Henri Christofer on seisnud dirigendina enam kui 50 kollektiivi ees (sh Weimari Riigikapell, Jena Filharmoonia Orkester, Göttingeni Sümfooniaorkester, Tüüringi Filharmoonia Orkester Gothas, Edela-Saksa Filharmoonia Orkester Konstanzis, Hradec Králové Filharmoonia Orkester, Põhja-Böömimaa Orkester Teplices, Pärnu Linnaorkester, Eesti Sinfonietta, TMKK Sümfooniaorkester). Aastatel 2017–2019 oli ta Ilmenau Tehnikaülikooli Sümfooniaorkestri kunstiline juht.
GENNADI TANIEL (29. juuli 1940 Tallinn – 23. veebruar 2015)
Gennadi Taniel on loonud muusikat väikepaladest suurvormideni. Tema loomingu arvukaima osa moodustavad levilaulud, mida on kokku üle 400. Nende hulgast on populaarsemad «Koduküla, kodumaa», «Laul verelilledest», «Sind otsides» jt.
Tekstidena kasutas Taniel põhiliselt Eesti poeetide luulet (Hando Runnel, Juhan Smuul, Arvi Siig, Juhan Viiding), aga ka omaenda tekste. Tanieli laulud on kuulunud paljude Eesti lauljate, sh Heli Läätse, Vello Orumetsa, Els Himma, Marju Kuudi, Jaak Joala ja Tõnis Mägi repertuaari, neid on salvestatud Eesti Raadios ning mitmetele kogumikplaatidele.
Levilaulude kõrval kirjutas Taniel teoseid orkestrikoosseisudele, soolopillile orkestriga (sh Eesti esimene kandlekontsert), vokaalsümfoonilisi suurvorme (sh kantaadid ja oratoorium), koorimuusikat, soololaule, instrumentaalkammermuusikat (sh neli puhkpillikvintetti ja kolm keelpillikvartetti) ning muusikat lavateostele ja filmidele. Mitmed vokaalteosed on komponeeritud Tanieli enda tekstidele. Tanieli looming (põhiliselt soolo-, koori- ja levilaulud) on võitnud 51 auhinda loomingukonkurssidel. Tema teoseid on esitanud Urve Tauts, Teo Maiste, Eesti Rahvusmeeskoor jpt.
Gennadi Taniel lõpetas 1960. aastal Tallinna Muusikakooli fagotierialal Sergei Prohhorovi ja Rein Olsperti juhendamisel ning 1966. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Villem ja Eugen Kapi kompositsiooniklassis.
Ta töötas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestri kunstilise juhi ja direktorina (1967–1971) ning Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonna toimetajana, Heliloojate Maja direktorina, pedagoogina ja helirežissöörina. Aastast 1971 tegutses vabakutselise heliloojana. Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1977. aastast.
Gennadi Taniel mängis saksofoni Tallinna Tuletõrjujate estraadiorkestris (dirigent Rein Ploom), Tallinna Muusikakooli eksperimentaalansamblis (juhendaja Uno Naissoo), bigbändis Mickeys ning ansamblites Elektron ja Eksprompt 5. Lisaks musitseeris erinevates koosseisudes koos Emil Laansoo, Peeter Sauli, Tiit Vartsi jt muusikutega (restoranides Gloria ja Pirita).
Gennadi Taniel pälvis ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia (1978).
