Katrin Enni helisünteesid kõlavad Draakoni galeriis

Kultuuritoimetus
Copy
Fragment Katrin Enni näituselt "Värinad"
Fragment Katrin Enni näituselt "Värinad" Foto: Näitusetutvustus

Neljapäeval, 2. septembril 2020 kell 18.00 avab Katrin Enni Draakoni galeriis isikunäituse «Värinad». Näitus jääb avatuks 19. septembrini 2020.

Katrin Enni isikunäitus «Värinad» toob näitusekülastaja helilisse keskkonda, kus hääle saab inimesele ammustest aegadest tuttav metall – vask. Erineva rütmi ja sagedusega helisevatest vaskesemetest kokku kõlav sümfoonia annab külastajale võimaluse lasta ennast helide sisse haarata ning kuulata teost sarnasel viisil kui loodushääli.

Heliteose struktuur ei ole ette määratud, vaid see areneb omasoodu ja orgaaniliselt, põhinedes lõputute korduste poolt loodavatel kombinatsioonidel. Vibratsioonkõlaritele asetatud vasest esemed toimivad mehhaaniliste filtritena, lisades ootamatuid ülemhelisid, kajasid, värinaid ja võnkumisi, muutes helikogemuse füüsiliseks ja vahetuks.

Eksponaate võib vaadelda ka pseudoajalooliste artefaktidena, mis viitavad eri etappidele vase kasutamise kümne tuhande aasta pikkuses ajaloos. Vaskplaadist haamriga taotud primitiivsed vormid on vihje ürgajaloolistele töömeetoditele. Vasksete juhtmete abil toimivad algelised ja ulmelise kujuga analoogsüntesaatorid juhatavad meid industrialiseerimise järgsesse maailma, mil vaske hakati kasutama tema elektrit juhtivate omaduste tõttu. Tänapäeval masstoodanguna valmistatud ning inimest tööriistana teenivad juhtmed, kõlarid ja võimendid sisaldavad samuti vasest komponente.

«Üritades tekitada helide ökosüsteemi, käitun ma inimesele omasel viisil, mängides justkui jumalat ja proovides päris loodusest veel paremat maailma luua, saamata aru, et tuginedes looduslikule materjalile, mida kaevandatakse sügavalt maapõuest, hävitame me samal ajal juba toimivat ökosüsteemi,» kommenteerib Enni.  Vasele hääle andes ühendab kunstnik metalli lahti inimestele vajalikust otstarbekusest, interpreteerides ümber vase tööstusliku arengu kulgemisloo. Kasutades vasel baseeruvaid analoogsüntesaatoreid helide tekitamiseks, pakub kunstnik võimalust looduse ja tehnoloogia sümbioosiks.

Katrin Enni (1976) elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna (BA, 2018) ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna (MA, 1999). Praegu õpib ta Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammis ning on täiendanud ennast Helsingi Kunstiakadeemias. Tema peamiseks huviobjektiks on heliliste keskkondade loomine ning tema tegutsemisväljaks mõtteline ala, mis asub helikunsti ja skulptuuri/installatsiooni vahel. Teostes käsitleb ta peamiselt looduse, tehnoloogia ja majandusega seotud teemasid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles