Tallinna Kunstihoone kandideerib riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja

Paul Aguraiuja Kunstihoone juures.

FOTO: Andres Haabu

Tallinna Kunstihoone taotleb Eesti Kultuurkapitalilt 5,5 miljonit eurot, et renoveerida Vabaduse väljakul asuv 86 aastat kapitaalremondita tegutsenud hoone, mille halva seisukorra tõttu on juba ära jäänud kõrgete nõudmistega välismaiste kunstinäituste korraldamine.

Tallinna Kunstihoone juhi Paul Aguraiuja sõnul ehitati hoone 1934. aastal Eesti Kultuurkapitali rahadega, sest juba siis peeti hoonet oluliseks sümbolehitiseks nii selle vormi kui ka sisu poolest. 

Järgneva 86 aasta jooksul ei ole Tallinna Kunstihoone kordagi läbinud kapitaalremonti, mille tõttu on hoone amortiseerunud. Maja seintes on vajumisest tingitud praod, puudub ventilatsioon ja küttesüsteem on puudulik. Elektri- ja küttesüsteem pärineb osaliselt aastast 1934, ruumides pole nõuetele vastavat valgustust ja valve- ja tulehäiresüsteeme. Suurt saali valgustava klaasist lae kohal on ajutine renn läbi katuse sadava vihmavee aknast välja juhtimiseks.

«Tallinna Kunstihoone ruumid pole enam kunsti näitamiseks ja loomiseks sobivad ning siin ei saa luua kunstimaailma tippnäituseid, sest teoseid lihtsalt ei laenutata meile,» ütles Paul Aguraiuja.

Eesti riik investeerib kultuuriobjektidesse märkimisväärselt, igal aastal keskmiselt 24,6 miljonit eurot, kuid need investeeringud jaotuvad valdkondade vahel väga ebaühtlaselt. Viimase 14 aasta jooksul on kunstivaldkonda ja muuseumidesse tehtud investeeringute vahe 900 kordne, kunstivaldkonna kahjuks.

«Muuseumid on loodud põhiliselt kunsti kogumiseks ja säilitamiseks ning Tallinna Kunstihoone kaasaegse kunsti eksponeerimise jaoks,» rääkis Aguraiuja. «Kunstihoone täidab Eesti kunstnike jaoks üliolulist rolli, olles suurim kunsti produtsent, üks peamiseid Eesti kunsti tellijaid ja esmaesitlejaid,» selgitas Aguraiuja.

Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja pääsemisel korraldab Tallinna Kunstihoone arhitektuurikonkursi, et leida parim ruumilahendus kaasaegse kunstikeskuse jaoks. Koostöös Eesti Kunstnike Liiduga on eesmärk teha korda ka majas töötavate kunstnike ateljeed.

Tallinna Kunstihoone on riiklikult rahastatud sihtasutus, mille asutajad on Eesti Vabariik ja Eesti Kunstnike Liit. Kunstihoone on finantsiliselt stabiilne ja renoveerimisprojekt ei suurenda tegevustoetuse vajadust ega too uusi püsikulusid vaid vähendab neid.

Vaata Tallinna Kunstihoone ideekavandeid siit.

Tagasi üles
Back