Ilmunud on ajakirja Folklore migratsioonile ja diasporaale pühendatud erinumber

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadurid Triinu Ojamaa ja Leena Kurvet-Käosaar.

FOTO: Eesti Kirjandusmuuseum

Augusti lõpus ilmus ajakirja Folklore teine migratsioonile ja diasporaale pühendatud ingliskeelne erinumber «On the Move: Migration and Diasporas».

Nii augustis kui aasta alguses ilmunud erinumbrid (nr 78 ja 79) on 2018. aasta talvel toimunud Eesti-uuringute tippkeskuse samanimelise rahvusvahelise konverentsi järelmõju ja tulem. Eelretsenseeritud ajakirjanumbrite külalistoimetajate, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadurite Leena Kurvet-Käosaare ja Triinu Ojamaa sõnul näitavad ingliskeelsed kaastööd selgelt, et mobiilsusprotsesside sujuvus on vahetult seotud võimega hoida inimsuhteid ning luua ja arendada suhtevõrgustikke.

«Euroopa eri piirkondade rändeuurijad toovad esile, et kaasajas domineerivate digitaalsete diasporaade kontekstis sõltub suhtevõrgustike toimimine nii virtuaalse ja füüsilise maailma kokkusulamisest kui ka põrkumisest. Põnev uus esilekerkinud uurimisvaldkond on seotud huviga rändlevate üksikisikute emotsionaalse maailmataju vastu,» selgitavad koostajad.

Leedu uurijad Dainius Genys, Ilona Strumickienė ja Ričardas Krikštolaitis analüüsivad näiteks uusrände kontekstist lähtudes eri ühiskonnagruppide emotsionaalset ebavõrdsust suhestumisel päritolumaaga. Bulgaaria teadlaste Desislava Pileva ja Tanya Matanova artiklid avavad toimetajate sõnul jällegi digitaalse diasporaa kontekstis esile kerkinud kaaskohalolul põhinevaid uusi identiteedivõimalusi, mille edukust aga määravad ühelt poolt inimese digitaalne võimekus ja teisalt virtuaalse suhtluse piiratus võrreldes tavapärase näost-näkku suhtlemisega.

Saksamaal resideeruv kirjanik Elina Mikkilä ja Soome koomiksikunstnik Kari Korolainen avavad migratsiooni- ja mobiilsuskogemusi loovisiku perspektiivist. Mikkilä uurimus portreteerib loomult mitmekeelseid kirjandusi ja väidab, et kirjutaja mitmekeelsus ja seega ka mitte-kuulumine vaid ühte konkreetsesse keelde ja kultuuri on üha sagedasem nähtus.

Välismaiste autorite kõrval on ajakirjanumbrites ka mitmed Eesti Kirjandusmuuseumi uurijate kaastööd. Ajakirja 78. numbris kirjutab Eesti Kultuuriloolisest Arhiivi vanemteadur Maarja Hollo II maailmasõja aegsete pagulaste sisekonfliktidest oma läände põgenemise kogemuse traumaatilise mõju vahendamisel. Anu Korb Eesti Rahvaluule Arhiivist käsitleb kultuuriuurija rolli Siberi-eestlaste lugude talletamisel ja taasjutustamisel.

Ajakirja 79. numbris on Eesti Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadurite Aija Sakova ja Marin Laagi käsitlus maailmamehe Ivar Ivaski mõneti kummastavast valikust eesti keele kui intiimse päevikukeele ja luulekeele kasuks. Folkloristika osakonna uurija Nikolai Anisimovi ühisartikkel Eva Toulouze’iga keskendub ida-udmurtide kogukonna tekkimise tagamaadele.

Mõlemad ajakirja erinumbrid on varustatud külalistoimetajate põhjalike sissejuhatavate kontseptuaalsete artiklitega teoreetilisest vaidlustest ning uutest metodoloogilistest lähenemistest migratsiooni- ja diasporaauuringutes.

Ajakirja toimetuse poolt on viimasesse numbrisse lisatud Anastasiya Fiadotava ja Ulrika Wolf-Knutsi artiklid ning Alexey Britvini, Irina Britvina, Liudmila Starostova, Marc Compte-Pujoli ühisartikkel.

Eelretsenseeritavat teadusajakirja Folklore: Electronic Journal of Folkore annab välja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond alates 1996. aastast. Erinumbrite ilmumist on toetanud Eesti Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-uuringute Tippkeskususe kaudu.

Ajakirjanumbrid on veebis loetav aadressidel: https://www.folklore.ee/folklore/vol78/ ja https://www.folklore.ee/folklore/vol79/.

Tagasi üles
Back