Lavastaja Kamile Gudmonaite lõpetas 2018. aastal Leedu Muusika- ja teatriakadeemias magistriõppe ning õpib hetkel sama ülikooli kunstide doktorantuuris. Ta on loonud silmapaistvaid ja tunnustatud töid, lavastanud klassikalisi teatritekste Shakespeare’st Strindbergini Leedu Rahvuslikus Draamateatris, aga niisamuti teinud palju kõneainet ja head tagasiside toonud töid kaasaegse teatri võtmes. Maailmas tähelepanu pälvinud on tema 2017. aasta lavastus «Trans, trans, trance», millega on edukalt osaletud mitmetel Euroopa teatrifestivalidel. Kamilet peetakse Leedus hetkel üheks esile tõusvaimaks nooreks lavastajaks ja tulevikulootuseks ja koheselt peale Liustike välja toomist Eestis asub ta tööle oma uue lavastusega Saksamaal.
Kooriooper «Liustikud» võtab vaatluse alla kaks põlvkonda – 90ndatel sündinud noorte ja nende vanemate oma. Muusikat, sõna ja tantsu ühendava lavastuse kaudu püütakse jõuda lähemale mõistmisele, kas ja kui siis – miks erinevad vaatlusalused põlvkonnad. Kas on põhjus selles, et ühed on elanud ja sündinud NSV Liidus ja teised on sellest vaid kuulnud? Ja kuidas on sellega seotud z põlvkond, noored, kes alles jõuavad täiskasvanuikka?
Laval on kaks projektikoori, üks y-generatsiooni ja teine x-generatsiooni esindajatest. Kooriliikmed valiti konkursiga sajakonna osaleja hulgast ning koore juhendab NUKU koori juht Reeda Toots.
Lavastuse dramaturgia põhineb intervjuudel, mis on läbi viidud fookuses olevate generatsioonide esindajatega ning selle sünnilugu on üsna intrigeeriv jäädes aega, mil Kamile ise veel teatrikoolis käis - algimpulsi kooriooperi loomiseks andis üks Facebooki postitus. Nimelt kirjutas Leedu üks olulisemaid ja ikoonilisemaid lavastajaid ning õppejõude arvamusavalduse, kus nimetas 90ndatel sündinud põlvkonda positivistlikuks hipide peavooluks, kes naiivselt võitleb sotsiaalse õigluse eest. Kamile võttis seda sõnumit üpris isiklikult, sest tema lavastused põhinevad just sotsiaalsetel probleemidel.