Austria teatriauhindadel kuulutati eestlaste töö parimaks

Mihhail Bulgakov «Meistri ja Margarita» lavastasid Viinis asusvas Burgtheateris (Akademietheateri majas) Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, fotol Margarita (Annamária Láng) ja Freida (Anna Binder). 

FOTO: Matthias Horn

Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo Viinis välja toodud lavastuse «Meister ja Margarita» visuaal (kostüüm, lavakujundus ja video) kuulutati 4. oktoobri hilisõhtul jagatud Austria teatripreemiatel parimaks. 

Tegu on Austria teatriauhindadega, mis on saanud nime luuletaja Johann Nepomuk Nestroy järgi ja mis koondab nii Viini kui ka ülejäänud Austria teatreid. Laureaadid kuulutati välja 4. oktoobril. Kõikide võitjatega saab tutvuda siin.

Viinis asuvas Austria rahvusteatris, täpsemalt Akademietheateri-nimelises teatrimajas (Burgtheateri üks neljast mängupaigast) esietendus Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastus «Meister ja Margarita» 17. oktoobril. Burgtheaterit on nimetatud maailma üheks olulisemaks saksakeelseks teatriks.

Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo suutsid Bulgakovi romaani kärpides ja aegruumi painutades lavale tuua «Meistri ja Margarita» essentsi, kaotamata mängulisust. Romaani tegevuse viisid nad inimese vabadust piiravasse karp-office’isse. Kuubik-kontori toimetuses on sama vähe ruumi ja privaatsust kui Moskva ühiskorteris, aga mitte miski ei viita Viini lavastuses Moskvale või Venemaale. Et lavastajate valitud ruumilahendus ja esteetika on põhjendatud, seda kinnitab ka pühapäeva õhtul neile antud auhind.

Kontorit võib tõlgendada keskpärasusena, mis lämmatab geeniuse, sest just need ühesugused ilmetud-inetud inimesed kirjutavad Meistri ilmumata romaanile hävitavaid arvustusi, mis viib ühiskondliku põlguseni, teose hävitamiseni ja Meistri hullumajja põgenemiseni.

Kuigi selline tõlgendus ja tasand on olemas nii lavastuses kui ka romaanis, on see liiga lihtne ja eksiteele viiv. Sest lavastajad on nii Meistri kui ka Margarita toonud samasse ruumi, nad ei erine mitte kuidagi kirjandusliku ajakirja toimetajast Berliozist või noorest poeedist Bezdomnõist. Ka Meistri kodu, see imeline keldrikorter, kus õitses armastus ja valmis romaan Pontius Pilatusest, on pressitud kuubikusse.

Austria kriitikute toetavalt ­– näiteks kohalik ajaleht Kurier lõpetas arvustuse sõnadega «Tugev, pildirikas õhtu» – vastu võetud lavastusega olid eestlastest veel seotud liikumiskunstnik Jüri Nael ja muusikaline kujundaja Jakob Juhkam.

Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo on praegu Peterburis, et lõpetada kevadel eriolukorra tõttu ära jäänud «Julia» proove. Uus esietenduse aeg BDTs (Suures Draamateatris) on 10. oktoobril.

Mihhail Bulgakov «Meistri ja Margarita» lavastasid Viinis asuvas Burgtheateris (Akademietheateri majas) Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, fotol Margarita (Annamária Láng) ja Meister (Rainer Galke). 

FOTO: Matthias Horn

Mihhail Bulgakov «Meistri ja Margarita» lavastasid Viinis asuvas Burgtheateris (Akademietheateri majas) Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. FOTO:

FOTO: Matthias Horn

Mihhail Bulgakov «Meistri ja Margarita» lavastasid Viinis asuvas Burgtheateris (Akademietheateri majas) Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper, fotol Wolandit mängiv Norman Hacker. 

FOTO: Matthias Horn

Austria teatripreemiate laureaadid kuulutati välja 14 kategoorias, kusjuures välja anti ka koroonapiirangutest mõjutatud teatritöö auhind, mille pälvis Zoomi-konverentsi vormis lavastatud «Der Kreisky Test» (lavastaja Herr Finland). Parimaks näidendiks kuulutati Elfriede Jelineki «Schwarzwasser», mille maailma esietendus toimus Akademie­theateris ja kus rolli teinud Caroline Peters pälvis parima naisnäitleja tiitli.

Telesaatena korraldatud tseremooniaõhtul kuulutati välja ka näiteks auhind saksakeelse teatriruumi parimale lavastusele, milleks osutus Schauspielhaus Züri­chis lavale jõudnud «Der Mensch erscheint im Holozän» (lavastaja Alexander Giesche). Elutööpreemiaga tõsteti esile lavastaja Christoph Marthaleri panust.

Tugeva aplausiga võeti Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastus «Meister ja Margarita» esietendus Viinis vastu. FOTO:

FOTO: Heili Sibrits

Viini esietenduse järel andsid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo intervjuu, millest toome siinkohal ära ka katke.

Töötate esimest korda Austrias, teil on kogemusi Saksamaa teatritest, Hamburgi Thaliast ja Münchner Kammerspielest, kui sarnased on need kaks saksakeelset teatriruumi?

Ojasoo: Laias laastus on saksakeelne teatriruum suhteliselt sarnane, erinevused tulevad detailide tasandil, aga nagu öeldakse, saatan peitub detailides. Loomulikult oli meil siin palju õppida ja avastada.

Sel sügisel alustas Burgtheateris uus intendant Martin Kusej, endine Müncheni Residenztheateri juht. See tähendab, et kolmandik trupist on uus, lisaks on uued inimesed mitmetel võtmepositsioonidel. Selles teatris on hetkel käimas suur muutus, suur üksteisega kohanemine.

Minu senises teatripraktikas oli see esimene kord, kus ma kohtusin poolte näitlejatega esimest korda alles esimeses proovis. Loomulikult olime vaadanud videoid-pilte ja arutanud, aga need ei anna nii palju edasi kui inimesega silmast silma kohtumine. Seega üks suur alustamine-kohanemine ja reeglite paikasättimine absoluutselt kõigi jaoks.

Laval olid suurepärased näitlejad!

Semper: Oleme väga rõõmsad, et meil lasti näitlejaid valida ja «õunte pealt ennustamine» ehk fotode ja salvestatud materjalide põhjal valimine edukas oli…

Ojasoo: See on, nagu valiks veini pudelisildi järgi. Mõne puhul tead isegi piirkonda, viinamarjasorti, aga niikaua, kui sa pole seda veini proovinud, ei tea sa tegelikult midagi.

Semper: Margarita osatäitjat Annamaria Langi tundsime muidugi juba varem, oleme aastate jooksul kaks korda koos töötanud. Tema oli nii-öelda meie meeskonnast.

Kuidas te Viini jõudsite?

Ojasoo: Siinses uues juhtkonnas sel sügisel alustanud üks majadramaturge Andreas Karlaganis kutsus meid juba mitu aastat lavastama Zürichi Schauspielhausi, aga ajapuudusel lükkus see kogu aeg edasi.

Semper: Kuna ta liikus sel hooajal edasi Viini, siis kandus ka kutse siia üle.

Mida teile Viinis ja Burgtheateris töötamine tähendab? On ju tegemist saksakeelses keeleruumis ühe olulisema teatriga.

Semper: Oleme kunstnikena väljakujunenud mõtete ja käekirjaga, nii et kui meid siia kutsuti, siis eeldasime, et usaldatakse. Materjal on meile lähedane, põhiküsimus oli, kas me suudame selles keerulises struktuuris, täiesti uute inimestega teha midagi, mis meie nägemusega klapiks. Suur tänu Jakobile ja Jürile siinkohal, kellega koos oleme juba mitu sarnast dessanti teinud.

Tagasi üles
Back