:format(webp)/nginx/o/2016/09/20/5864525t1h4ded.jpg)
Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsil «Kultuur kui kapital» arutletakse kultuurivälja suurtel teemadel. Üheks esinejaks on Ilona Gurjanova. Konverents toimub 10. oktoobril Hilton Tallinn Park Hotelli konverentsikeskuses ja Postimees teeb üritusest ka ülekande.
Tehnoloogia kiire areng ning ülemaailmsest koroonakriisist põhjustatud muutused majandus-, sotsiaal- ja kultuurielus ning samuti turismisektoris on viinud selleni, et paljud meie praegused töökohad muutuvad selleks ajaks, kui meie lapsed tööealiseks saavad, täielikult. Võib olla üsna hirmuäratav, kui kiiresti muudab käimasolev kriis ja uute vajaduste ilmsikstulek tööhõivet ja karjääri. Niisiis, kuidas me võtame need muudatused omaks ja valmistame oma noori ette karjäärirevolutsiooniks või asendame nõudlusest kadunud ametid uute oskustega?
Teeme juttu disaineri elukutsest ning tema rollist konkurentsivõime kasvatamisel, kuna tugevalt langenud eksport vajaks turgutamist. Disain on välja kasvanud stiliseerimisest ning muutunud valdkonnaks, mille ülesandeks on lahendada keerulisi tehnoloogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Suurettevõtted kaasavad disainereid üha keerukamate väljakutsete lahendamisel, alates isesõitvatest autodest kuni inimbioloogiani. Heade disaintoodete taga on loominguline ja sotsiaalne intelligents.
Ainult tõsine pühendumus, empaatia, investeering innovatsiooni ja uuringutesse, pidades silmas teostatavust, materjali säästlikkust ja jätkusuutlikkust, aitab tuua turule uusi elu mugavamaks tegevaid keskonnasõbralikke tooteid, tervist säästvaid ja eluiga pikendavaid teenuseid ning õnnelikku elukeskkonda. Ideaalse tulemuse saavutamiseks on võtmeküsimus erinevate valdkondade üksmeelne koostöö. Disainerid, insenerid, teadlased, antropoloogid, finantsistid, tootjad.
Kui palju me tegelikult teame, millega tegelevad tänapäeva disainerid maailmas ja millised on nende tuleviku väljakutsed. 20. sajandi lipukiri «Vorm järgib funktsiooni» on asendunud kreedoga «Funktsioon järgib inimese vajadusi, vorm järgib inimese käitumist». Hea kujundus muudab toote hõlpsasti kasutatavaks ja sellest on saanud tänapäeva disaini kuldreegel. Välimust või vormi viljeletakse inimese tunnetuse ja käitumise uurimise kaudu. Mida paremini me mõistame, kuidas inimesed mõtlevad, tunnevad ja käituvad, seda parema toote saame kujundada, et muuta see inimestele intuitiivseks.
Mõni aasta tagasi tegi väljaanne Fast Company (Suzanne LaBarre) ülevaate tuleviku disaineri elukutsest.
Kasvutrendi näitab nõudlus digitaalsete disainerite järele. Alates nutikate vidinate ja süsteemide kujundamisest kuni rakenduste ja tehnoloogia arenguni. Rõõmustab, et Eestis on kasvanud kiiresti kasutajaliidese ja kasutajakogemuse (UI User interface design, / UX user experience design) disainerite kogukond. Põhiliselt investeerivad sellesse disainiliiki finantsteenused, kuna peavad parandama oma rakendusi ja digiteenuseid kasutavate klientide lojaalsust.
Aina tähtsamat rolli mängivad suurfirmades ja avalikes organisatsioonides strateegilise disaini juhid. Uute või keerukate probleemide jaoks lahenduste leidmiseks on vaja loovat, strateegilist suutlikkust, et kaardistada maailmas toimuvaid muutusi ja uuendusi. Valitsustes, linnades ja eraettevõtetes on vaja disainijuhte (CDO=Chief Design Officer), kelle loomingulised ideed aitavad lahendada probleeme ja strateegilist aidata kaasa kasvule. Loodame, et ka Tallinnas taastatakse peadisaineri ametikoht ning meie pealinn võiks kandideerida aastal 2024 maailma disainipealinna tiitlile. Disainil on tähtis roll nii kultuuris kui ka turismis. Uuendusmeelne ja inimsõbralik keskkond ning hiilgav arhitektuur meelitab nii talente kui ka kultuurituriste ning toob rahvusvahelisi investeeringuid. 10. oktoobril toimuval Kultuurikoja konverentsil «Kultuur kui kapital» arutletakse, mis on Eesti riigi tuleviku kapitalid ja räägitakse ohtudest, mis kaasnevad kitsalt materiaalse käsitlusega.
Disain on kaasaegse äri edukuse jaoks üha tähtsam; disainereid ei kaasata protsessi lõpus enam selleks, et asjad näeksid ilusad välja, vaid pakuvad pigem olulisi teadmisi juba toote või teenuse loomise algmomendil. Disainijuhi ülesanne on tagada, et äriidee ja organisatsiooni sõnum saaks edastatud publikule tervikliku visuaalse narratiivina toote kujunduse, ühtselt disainitud kommunikatsiooni, tegutsemiskeskkonna ja organisatsiooni kultuuri kaudu.
Järgmisel kümnendil, eriti elanikkonna vananedes, suurenevad märgatavalt investeeringud elu parandamiseks mõeldud toodetesse. Kantava tehnoloogia disainerid oleksid võimelised hüppeliselt elu muutma alates tervishoiust kuni heaolu ja eakaid toetavate teenusteni.
Huvitav elukutse saab olema Fusionist. Disaineri roll on toimida kunsti, inseneriteaduste, teadusuuringute ja teaduse ühendamisel. Fusionist segab klassikalised disainioskused üldise lähenemisega tehnoloogiale, töötades erialade ja huvigruppide vahel.
Biotehnoloogiast tulenev biotööstus on disaini ja teaduse uus valdkondadevaheline liikumine, mis loob järgmise püsivate materjalide ja lahenduste laine meie ellujäämiseks. Pole haruldane näha kunstnikke ja biolooge koos lahendamas sama probleemi. Kantav tehnoloogia, mis inspireerib moedisainerite ja inseneridega koostööd ning mida ka Eestis on disainerid praktiseerinud, võimaldab välja arendada tehnoloogiaid, mida paigutatakse kiududele ja nahale. Fusionistid toimivad sillana tekkivate valdkondade vahel ning nende oskus disaini kaudu kõiki osapooli kokku viia aitab saavutada paremaid tulemusi.
Andmed, disain ja tehisintellekt on digitaalsete kogemuste järgmine väljakutse. Selleks, et anda sisendit A.I. arendamiseks, on masinõppiva disaineri ülesandeks luua algorütme, mis võimaldavad ettevõtetel luua kunstlikult intelligentseid tooteid. Need tooted ennetavad kasutajate vajadusi ja vastavad neile enne, kui kasutaja peab seda üldse küsima. Algorütmid määravad, mida näete oma Facebooki ja Instagrami voogudes. Nad ennustavad, mida soovite Netflixis vaadata. Nad tuvastavad, kui meie krediitkaarte kasutavad petturid. Nad ütlevad meile, kuidas töölt koju sõita.
IT valdkonnas on Eesti esirinnas, pole kahtlustki. Kas disaini valdkonnas jätkab Eesti traditsioonilisi tooteid arendades või loome tarkvarasüsteeme, mis disainivad ise. Või kuuleme peatselt droonikogemuste peakujundajatest, inimorganite või nanotehnoloogia disaineritest, kes vähiravimid kujundavad. Järgmine suur asi pole asi. See on muutus suhetes ja suhtumises.