/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2013/12/27/2717788t1haae9.jpg)
Eesti ühineb UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, mis annab muu hulgas õigusliku raamistiku aardeküttide tegevuse kontrollimiseks rahvusvahelistes vetes.
Eesti hakkab jõudsamalt kaitsma oma veealust kultuuripärandit
Kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa) selgitas, et Eesti on mereriik ja nii Eesti vetes kui ka rahvusvahelistes vetes kodumaa lähedal leidub hulgaliselt veealust pärandit, mis vajab kaitset.
«Hukkunud laevade vrakkidele ja veealustele ehitistele sukeldumine on järjest populaarsem, kahjuks levib ka kultuuriväärtuslike vrakkide rikkumine või sealt asjade ülestoomine nende müümise eesmärgil,» selgitas Lukas. Tema sõnul annab konventsiooniga ühinemine veealuse kultuuripärandi kaitsele kindlama aluse, parandab rahvusvahelist koostööd ja kasvatab Eesti kui mereriigi mainet.
Veealune kultuuripärand on kõik inimese olemasolu jäljed, millel on kultuuriline, ajalooline või arheoloogiline iseloom ja mis on vähemalt 100 aastat olnud osaliselt või täielikult, ajutiselt või pidevalt vee all.
Läänemeri on veealuse kultuuripärandi poolest väga rikkalik ning selles leidub väidetavalt kuni 20 000 laevavrakki.
UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioon võeti vastu 2. novembril 2001 Pariisis. Tänavu 5. oktoobri seisuga on konventsiooni ratifitseerinud või heaks kiitnud 65 riiki. Konventsiooni hakkab rakendama muinsuskaitseamet.