Von Glehni Teatris lavastab Margus Prangel

Margus Prangeli lavastatud «Naisevõtt» esietendub Von Glehni Teatri laval 16.oktoobril. Foto: Von Glehni Teater

Tallinnas Nõmmel asub Von Glehni Teater toob oma viienda juubelihooaja alguseks välja Nikolai Gogoli klassikalise lavastuse «Naisevõtt», mis otsib vastust igavikulisele küsimusele: kuidas leida ideaalset kaaslast kogu eluks? Margus Prangeli lavastatud «Naisevõtt» esietendub Von Glehni Teatri laval 16. oktoobril.

Naisevõtt lavastusena ja mõistena on ajatu, puudutades suuremal või vähemal määral igat inimest. Kõik soovivad leida endale selle ainsa ja õige partneri, kellega olla õnnelikult koos, kuni surm lahutab. Aga kust me ta leiame ja kuidas tunneme ära selle õige? Kas selle valiku teeb meie eest ära kosjamoor või Tinder? Kas õige otsuse saaks meie eest ära teha sõber või peaksime kuulama ikka ja ainult oma südame häält? Ja kui ikka ei ole enda otsuses kindel, kas meil on julgust öelda «Ei!», või allume ühiskonna, sõprade ja sugulaste survestavale tahtele?

Need on peamised küsimused, millele Margus Prangel lavastajana vastust otsib. «Inimestena oleme me kõik tugevad teoreetikud, aga kui asi puudutab armastust ja kaaslase valikut, siis kellel meist ei oleks kentsakaid, piinlikke, koomilisi, hulluksajavaid, pööraseid ja kindlasti ka õnnelikke seikasid, mida jagada? Gogol näitab oma komöödias, kui keeruliseks võib inimene ise ajada asjad, mis peaksid olema lihtsad ja loomulikud ning tulema ausalt ja südamest,» rääkis Prangel ning lisas, et igale näitlejale on selles loos ja rollis oma väljakutse olemas. «Õnnestunud kokkumängu puhul peaks see andma meile tragikoomilise farsi, mis on nauditav nii näitlejale mängida kui ka publikul vaadata.» Gogoli «Naisevõtt» on Nõmmel tegutseva Von Glehni Teatri näitetrupi esimene katsetus klassikalise materjaliga. «Lähtusime ajastutruust olustikust – kostüümid, rekvisiidid, heli- ja lavakujundus on võimalikult ajastutruud. Püüame tabada aegumatut mõõdet, mis kõnetas vaatajat 19. sajandi algul ja kõnetab ka täna. See teebki klassikast klassika,» selgitas Prangel.

«Naisevõtt» on kaskaad värvikaid karaktereid 19. sajandi algusele iseloomulikes kostüümides. Nii pruut kui ka peigmehed pole enam esimese armastuse eas, vaid pigem küpsed tegijad, kel igaühel on tulevasele omad nõudmised. Hinnanguid andmata avaneb vaataja ees tempokas ja absurdikoomikasse kalduv naisevõtu lugu 19. sajandi Venemaal Peterburis, kus kõik vähegi endast lugupidavad õhkasid hoopis Prantsusmaa poole.

Tänavatel olid voorimehed kaarikutega ja ajalehepoisid ning tube valgustasid küünlad ja õlilambid, ent toas askeldasid samasugused hingelised nagu tänapäevalgi, kes ootasid armastatu koputust uksele.

Aegumatut sisu toetab 19. sajandi algusele iseloomulik lavakujundus (Kersti Prosa), kostüümid (Jana Volke), soengud ja grimm (Kerli Laaberg). Peapeigmees Podkoljosinit mängib vabakutseline näitleja ja lavastaja Allan Kress. Teistes osades esinevad Von Glehni Teatri trupi liikmed Helen Alalooga, Kairi Vilu, Krista Jürgenson, Külli-Annika Palumets, Monika Vana, Miguel Kaju, Tom Kolli, Rauno Varik ja Andres Renke.