:format(webp)/nginx/o/2019/07/23/12398680t1h812a.jpg)
Klaverifestival on iga riigi muusikafestivalide eriline gurmee. Võibolla on see tingitud sellest, et sedalaadi festival on eriti eredate isiksuste paraad. Elame Eestis praegu õnnelikul ajal, sest meil on mitmeid parimas loomejõus ja väga eriilmelisi pianiste. Erilise festivali avakontsert toimub juba reeedel!
Meie tipud on tänavusel festivalil KLAVER kokku pandud Beethoveni muusikaga: eri orkestritega, ERSOga, Tallinna Kammerorkestri ja Eesti Sinfoniettaga saab kuulda Beethoveni kõiki klaverikontserte ning Fantaasiat koorile, klaverile ja orkestrile. Lavale tulevad soolõhtutega kolm suurt rahvusvahelist artisti. Tundub uskumatu, et ka praegusel viiruseajal on võimalus neid maailmalavade eliiti kuuluvaid muusikuid Estonia kontserdisaalis kuulda.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/13/13410995t1h412e.jpg)
Festivali kunstiline juht, pianist Sten Lassmann räägib lähemalt. «Festival KLAVER on toimunud juba 1998. aastast ning sellest ajast alates on seda on reklaamitud kui suurimat omalaadset festivali Balti- ja ja Skandinaavia maades. Seda ta tõepoolest ka on. Nüüdseks on festivali külastanud märkimisväärne osa maailma klaverikunstnike koorekihist ja on suurepärane, et riiklik kontserdiorganisatsioon Eesti Kontsert on saanud kõiki neid siia tuua. Nädalane fokuseeritud periood, mil festival kestab, võimaldab tutvuda paljude eriilmeliste kunstnikega ning annab sügava muusikakogemuse, mis vibreerib kuulajas veel pikalt edasi. Need kontserdid äratavad mõtteid, avavad võimalusi lahti mõtestada sisemisi hinnanguid ja arendada oma kunstitaju.»
Festivali ideestiku kohta ütleb Sten Lassmann: «Beethoven on muusikaajaloo kõige kesksem helilooja ning oma 32 sonaadi ja viie klaverikontserdiga ka üks silmapaistvamaid klaveriheliloojaid. Just Beethoven pani aluse klaverikontserdi õitsengule romantismiajastul ja XX sajandil, mil on loodud kõik selle žanri kuulsaimad teosed. Meil on praegu ainulaadne olukord, et saame kuulda Beethoveni kõigi klaverikontsertide paraadi meie 6 tippsolisti ja kolme erineva orkestriga. Vähe on praegu maid, kus on võimalus midagi sellist teha!»
:format(webp)/nginx/o/2020/10/13/13411001t1hecc8.jpg)
Avakontserdil reedel 16. oktoobril astuvad Estonia kontserdisaalis lavale Beethoveni-projekti esimesed mängijad. Beethoveni viimases, 5. klaverikontserdil soleerib Age Juurikas, Fantaasias koorile, klaverile ja orkestrile aga Maksim Štšura. Avaõhtu orkestriks on meie rahvusorkester ERSO, dirigeerib Vello Pähn. Koorifantaasias teevad kaasa Tallinna Kammerkoor, Segakoor Noorus ja Segakoor K.O.O.R.
Age Juurikas on mitmete konkursside laureaat, tema mängus on ka kuulsa vene klaverikooli hingust – aastatel 2004-2007 täiendas ta end Moskva konservatooriumis. Beethoveni projekti kohta ütleb ta: «Kuulda nädala jooksul kõiki Beethoveni klaverikontserte annab haruldase võimaluse näha ja kuulda, kuidas suurmeister seda võrratut žanri läbi oma elu käsitles. Põnev on kogeda, kuidas meie eriilmelised pianistid seda muusikat tõlgendavad. Ma ise armastan kõiki neid kontserte väga! Beethoveni 5. klaverikontsert on majesteetlik ja suurejooneline. Mind vaimustavad selles ehtbeethovenlikult julged omadused, näiteks põnevad ja ootamatud harmoonilised ja rütmilised lahendused, erilised kõlakujundid. Samas jääb kõik nii loogiliseks ja loomulikuks. Selles kontserdis on palju hingepaitavat siirust ja ülevust.»
Beethoveni Fantaasias klaverile, koorile ja orkestrile c-moll soleerib Narvast pärit, nüüd juba pikka aega Londonis elav pianist Maksim Štšura. Ta on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ning EMTAs ja läks 2011. aastal õpinguid jätkama Londoni kuulsasse muusikaõppeasutusse Royal College of Music.
Maksim Štšura räägib sellest teosest nii: «Siin kasutab Beethoven klaverit ja orkestrit ning toob sisse ka koori. See tähendab – ilma tekstita ta siiski ei saanud kõnelda meile kõigest, mida ta tahab öelda. Beethoven kirjutas selle teose ühe väga suure mammutkontserdi lõpuks, mis toimus 1808. aastal Viinis. On teada, et sel päeval oli külm ilm, kontsert kestis peaaegu 4 tundi ja publik kuulas kannatlikult. Seal tulid esiettekandele 5. ja 6. sümfoonia ning lõpuks üllatusteos, koorifantaasia, mida keegi ei osanud oodata. Suur klaverikadents kohe teose alguses – selle olevat ta improviseerinud kohapeal.»
:format(webp)/nginx/o/2019/02/13/11784592t1h5a88.jpg)
Klaverifestival jätkub pühapäeval, 18. oktoobril kõigepealt päevase kontserdiga kell 12, kui esinevad eelvalikust välja sõelutud noored anded Tallinna Muusikakeskkoolist ja G. Otsa nimelisest Tallinna muusikakoolist. Beethoveni projekt aga jätkub pärastlõunal kell 17 Estonia kontserdisaalis kui publiku ette astuvad Ralf Taal Beethoveni 2. klaverikontserdiga ja Irina Zahharenkova Beethoveni 3. klaverikontserdiga. Seekord on pianistidele partneriks Tallinna Kammerorkester, dirigeerib Kaspar Mänd.
Ralf Taal on oma pianistiteel palju Beethovenit esitanud ja tema looming on talle väga hingelähedane. Ühes intervjuus ütleb ta: «Beethoven on helilooja, kelle muusikas on rohkem positiivset energiat ja elurõõmu kui ühelgi teisel.» Sten Lassmann iseloomustab Ralf Taali kui tõelist Beethoveni-mängijat, kelle interpretatsioonid paistavad silma peenuse ja sisusügavusega.
Irina Zahharenkova käes on Eestis rekord kõige rohkem suurte rahvusvaheliste konkursside võite ja laureaaditiitleid. Ta esineb aktiivselt välislavadel nii solisti kui kammermuusikuna ning töötab Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Lisaks Beethoveni klaverikontserdi esitusele asendab ta 22. oktoobril oma Beethoveni kavaga ootamatult haigestunud festivali välissolisti, vene pianisti Nikolai Demidenkot.
Irina Zahharenkova ütleb, et talle tohutult meeldib see Beethoveni kontsertide projekt. Samuti ootab ta väga detsembris tulevat kontserdiseeriat, kus Eesti pianistid esitavad Beethoveni kõik 32 klaverisonaati. «Teeme seda Beethoveni juubeliaasta puhul, aga neid sonaate ja samuti kontserte võiks veel sagedamini mängida! Kui ma oleksin kuulaja, siis ma võtaks aega ja kuulaks kõik nad ära, et saada pilti Beethovenist. Niimoodi tutvud sügavuti ühe suure vaimuga ja näed, kuidas ta on aegade jooksul muutunud. Huvitav on siin ka just see, et kuuled mitte ainult ühte interpreeti, vaid kogu tervikut erinevates ettekannetes. Nii tekib suurem arusaam, lähem kontakt ja suhe Beethoveniga.»
Festival ise on Irina sõnul meie muusikaelus väga oluline sündmus. «Kui õppisin muusikaakadeemias, oli klaverifestival sündmus, mida oodati. Käisin kontserdil igal õhtul ja samuti päevastel kontsertidel, pärast arutasime kõike sõpradega. Selline kuulamine annab eriti noorele inimesele põhjaliku vundamendi. Festivali ajal kõik intensiivistub, saad süveneda ja võrrelda. Kui kuulad mitu klaveriõhtut järjest, näed, kui erinevad on isiksused, kui erinev on nende kõla, fraseerimine ja rubato. On võimalik teha täiesti erinevalt ja ikka võib see olla veenev.»
:format(webp)/nginx/o/2020/10/16/13416582t1haca4.jpg)
Noored esinejad valiti festivali kontserdile eelvalikul septembris. Nad said siis mitmeid tunde veeta meie esinduskontserdimajas proovide, oma ettekande ja üksteise kuulamisega, mis juba iseenesest oli inspireeriv.
Kontserdile valiti esinema Tallinna Muusikakeskkoolist Maria Kapten (õpetaja Jekaterina Rostovtseva) ja Viola Asoskova (õpetaja Jekaterina Rostovtseva ja Peep Lassmann), Carita Irjas ja Mikk Mälgand (mõlema õpetaja Martti Raide), Marii Heleen Matesen (õpetaja Piret Habak), Mattias Heina (õpetaja Kersti Sumera), Sofia Khvichia (õpetajad Marja Jürisson ja Age Juurikas) ja Margot Salumets (õpetajad Reet Ruubel ja Peep Lassmann), G. Otsa nim. Tallinna muusikakoolist Sandra Ivask (õpetaja Inga Arro), Marc-René Šmits (õpetaja Ia Remmel) ja Madis Aasalo (õpetaja Ralf Taal). Noorte kavas kõlavad Beethoveni, Mozarti ja Haydni teosed.
Küsisin mõnelt noorelt mängijalt, mida tähendab neile võimalus esineda sellisel suurel rahvusvahelisel festivalil. Carita Irjas, kes on ka juba paljude konkursside laureaat räägib: «See tähendab mulle palju, sest see on võimalus, mida igaüks kogeda ei saa. Olen Estonia kontserdisaalis paar korda juba mänginud, aga seekord teeb esinemise eriliseks just sellel festivalil osalemine. See oli suur nauding, kõla on saalis eriline ja tuleb kuulsa pianisti tunne, mis mulle väga meeldib. Kuna saal on suur, siis saab nautida mõnuga oma esinemist ja mängida ennast välja.»
Otsa kooli õpilane Madis Aasalo, kellel on samuti juba pagasis head tulemused nii kodumaistel kui rahvusvahelistel konkurssidel ütleb, et Estonia kontserdisaal on talle alati tundunud Tallinna ja ka kogu Eesti klassikalise muusika südamena, kus esinemisest ei osanud ta väiksemana unistadagi.
«Siiani on ääretult veider mõelda, et saan mängida samal laval samal klaveril, millel on mänginud Deniss Matsujev ja András Schiff!» TMKK abiturient, säravaid tulemusi näidanud ning ka hiljutise Eesti pianistide konkursi finalist Sofia Khvichia kommenteerib: «Olen väga õnnelik, et sain võimaluse olla osa sellest tähtsast üritusest. See on alati väga suur au esineda Estonia kontserdisaalis ning jagada lava teiste andekate pianistidega.»
Klaverifestivali ja Eesti muusikaelu kohta arvab Madis Aasalo, et see on meie väikesest rahvaarvust hoolimata kirev ja klaverifestivalil on selles rikkuses rahvusvahelist kaalu andev roll. «Klaverimängija ja klaverimuusikaarmastajana on mul eriti hea meel, et Eestis on festival, mis toob nädala jooksul lavale niivõrd palju häid pianiste!»
Carita Irjase meelest on klaverifestival tähtis, sest inimesed saavad nii klaverimuusikaga rohkem tutvuda, saada uusi kontakte ja esinejad saavad ägeda kogemuse. «Noored, kes plaanivad kontserte kuulama minna, võivad just sealt leida inspiratsiooni, et hakata ka ise muusikaga tegelema. Suured tänud festivali korraldajatele, sest ilma nendeta mul seda võimalust ei oleks!»
Sofia Khvichia sõnul on klaverifestival muusikaelus väga tähtsal kohal: see ühendab muusikuid, tutvustab meile silmapaistvaid pianiste nii Eestist kui välismaalt. «Mulle isiklikult annavad sellised üritused palju inspiratsiooni harjutamiseks ja oma eesmärkide saavutamiseks!»
Selle kohta, mis festivalil eriti huvitab ja keda nad plaanivad kuulama minna räägivad noored muusikud - Sofia Kchvichia: «Võimalusel külastaks kõiki kontserte, aga eriti huvitav tundub minu jaoks Lucas Debargue’i kontsert, mida lähengi kolmapäeval kuulama.»
Carita Irjas: «Olen juba ostnud pileti klaverifestivali avakontserdile, kus esinevad Age Juurikas ja Maksim Štšura. Mõlemad on väga andekad pianistid ja loodan kontserdilt saada inspiratsiooni oma edaspidisteks tegevusteks. Soovitan kõigil minna kuulama vähemalt ühte klaverifestivali kontserti ja luban, et te ei kahetse!»
Madis Aasalo: «Sel aastal on festivalile sattunud esinema mitu väga head välismaa artisti, kelle seast mulle pakuvad kõige enam huvi Lucas Debargue ja Yeol Eum Son. Kindlasti tahaks kuulda ka avakontserdil esitatavat Beethoveni c-moll koorifantaasiat, mida laval tihti ei kuule.»
/nginx/o/2017/07/10/6880029t1h5824.jpg)