Selgunud on Kristjan Raua nimelise preemia tänavused laureaadid

Jaan Toomik Foto: EFIS

Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis – preemiat annavad alates 1973. aastast ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

Preemiad suurusega 2800 eurot ja Enn Johannese kujundatud ning Margus Kadariku teostatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas neljapäeval, 22. oktoobril 2020 kell 17.

2020. aastal esitati Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 39 kunstnikku, kunstnike kollektiivi ja kunstiteadlast: Britta Benno, Jaan Elken, Kadi Estland, Merike Estna, Dénes Kalev Farkas, Albert Gulk, Ehalill Halliste, Anu Hint, Mihkel Ilus, Kai Kaljo, Edith Karlson, Juta Keevallik, Kristi Kongi, Toomas Kuusing, Marco Laimre, Krista Leesi, Kris Lemsalu, Tamara Luuk, Urmas Lüüs, Mihkel Maripuu, Mall Nukke, Maret Olvet, Matti Pärk, Ede Raadik, Rein Raamat, Tanel Rander, Liina Siib, Indrek Sirkel, Indrek Sirkel ja Anu Vahtra, Regina-Mareta Soonsein, Ketli Tiitsar, Helen Tago, Elnara Taidre, Jaan Toomik, Airi Triisberg, Anne Türn, Helle Vahersalu, Sigrid Viir, Raili Vinn.

Vastavalt preemia statuudile omistatakse Kunstnike Liidu volikogu liikmetest ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusel 2020. aasta Kristjan Raua nimelised preemiad:

Anu Hint ‒ Eesti tänapäevast moodi propageeriva rändnäituse seeria «Eestlane olla...» koostamise ja kureerimise eest.

Anu Hint lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi moeosakonna 1985. aastal ja kaitses 2009. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi kunstipedagoogika osakonnas. Ta on töötanud moekunstnikuna Tallinna Moemajas, firmades Enelin ja Kamilla. Anu Hint on kollektsioone esitlenud Tallinnas, Istanbulis, Moskvas, Kiievis, New Yorgis. Alates 2007. aastast on ta juhatanud Eesti Moekunstnike Ühenduse tööd.

2009. aastal Hobusepea galeriis alguse saanud näitus «Eestlane olla...» on Eesti Moekunstnike Ühenduse egiidi all toimunud juba 31 korda. Pidevalt muutuv väljapanek on demonstreerinud paljude nimekate moekunstnike modernseid, rahvakunstist inspireeritud töid nii fotode kui rõivamudelitena. Anu Hindi juhitud näituseprojekt on jätkusuutlik ja kvaliteetne Eesti kaasaegset moodi propageeriv näituseformaat, mis tutvustab moekunstnike loomingut samaaegselt nii tänapäevasel kui traditsioone väärtustaval moel.

Juta Keevallik ‒ «Eesti kunsti ajaloo» 4. köite koostamise ja toimetamise eest.

Juta Keevallik on hinnatud 19. sajandi eesti ja baltisaksa kunsti tundja ja üks parimaid väliskunsti eksperte Eestis. Ta on publitseerinud kaalukaid uurimusi siinsetes kogudes olevatest Madalmaade, Saksa ja Itaalia kunsti teostest ja graafikast. Teedrajavaks on olnud Juta Keevalliku uurimused 19. sajandi baltisaksa kunstikultuuri ja kunstikirjutuse ajaloo uurimisel. Juta Keevallik on olnud aastakümneid Eesti kunstiteaduse väljal üks hinnatumaid toimetajaid oma tarkade soovituste ja tähelepanelike nõuannetega. Tema äärmiselt sügavad teadmised põhinevad ligi pool sajandit väldanud erialasel tööl: ta alustas kunstiajaloolasena Eesti Kunstimuuseumis 1960. aastatel, töötas hiljem Ajaloo Instituudis ning oli õppejõud Tartu Ülikoolis.

«Eesti kunsti ajaloo» 4. köites kumab läbi koostaja erudeeritus ning aastakümnete pikkune pühendumus ja töö siinse kunstikultuuri uurimisel. Raamatus on esil Juta Keevalliku kui kunstiajaloolase enda kauaaegse põhjaliku uurimistöö tulemused, mis käsitlevad kohaliku professionaalse kunstnikkonna teket, samuti kunstielu institutsionaliseerumist ja kunsti demokratiseerumist.

Jaan Toomik – aktiivse rahvusvahelise näitusetegevuse eest.

Jaan Toomik on tunnustatud maali-, video-, installatsiooni- ja performance’i-kunstnik, kelle loomingut iseloomustab metafüüsiline, looduslähedane ja šamanistlik vaade maailmale. Tema looduspoeetilised ning enamasti autobiograafilised teosed tegelevad igavikuliste teemadega, nagu elu ja surm, religioon ja vaimsus, sidudes inimese kehalisuse looduse ringkäiguga. Alates 1980. aastate lõpust on Jaan Toomik Eesti kunstimaailmas tähelepanu pälvinud maalijana ja alates 1990. aastate algusest installatsiooni- ja videokunstnikuna. Toomiku linateoseid on näidatud arvukalt erinevatel filmifestivalidel. Ta on osalenud paljudel rahvusvahelistel suurnäitustel ja biennaalidel ning tema teosed kuuluvad mitme muuseumi kogudesse.

Jaan Toomiku 2019. aasta loominguline tegevus hõlmas isiknäitust «My End is My Beginning, And My Beginning is My End» Moskva Moodsa Kunsti Muuseumis (MMOMA) ja arvukalt grupinäitusi ja esinemisi ‒ Fajr International Film Festival Teheranis, Freinaum festival Berliinis, «Situ-Exhibiton» Oberhessenis, «TRE» Snehta Galeriis Ateenas, «Avant 19» Kristinehamni Kunstimuuseumis Karlstadis, «Estonian Energies» Iževski Rahvusmuuseumis.

Anne Türn ‒ Eesti keraamika valdkonna pikaaegse edendamise ja autoritehnika meisterlikkuse eest.

Anne Türn on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1990. aastal ning täiendanud end Kasseli Ülikoolis ja Höhr-Grenzhauseni Keraamika Instituudis. Türn on vaieldamatult keraamika valdkonna tipptegija. Ta on alates 1993. aastast osalenud arvukatel näitustel. Tema töid võib leida nii Eesti Disaini-ja Tarbekunstimuuseumi kui ka paljude välismaiste muuseumide ja erakollektsionääride kogudest. Anne Türn on siinset keraamikat tutvustanud maailma suurtel biennaalidel, rahvusvahelistel kureeritud ja žüriiga näitustel. 2019. aastal valiti Anne Türn Rahvusvahelise Keraamikaakadeemia (International Academy of Ceramics) liikmeks.

Kristjan Raua looming on üks neist eesti kultuuri algallikatest, mille mõju on jõudnud meieni erinevate põlvkondade ja riigikordade kaudu, ületades erinevaid maitse-eelistusi ja mõtteviise. Kristjan Raua arhetüüpne roll rahvusliku kunstikultuuri suurkujuna on aastatega üksnes kasvanud – ja nii on temanimelise preemia iseloom ja tähendus tahes-tahtmata põimitud kunstniku enese eluloo ja loomingulise pärandiga. Ning selles kõnetavad meid töökus, meelekindlus ja heroiline jõulisus – looja enese kordumatus käekirjas ja tema poolt kujutatud Kalevipoja iseloomus avalduvad jooned.

Preemia laureaatide hulgast leiab muljet avaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti tähtsaks osaks sarnaselt Raua enda pärandiga.