Esitlemisele tuleb Raimond Kaugveri sõja- ja laagrikirjade raamat

Raimond Kaugver. Foto: Internet.

Reedel, 30. oktoobril algusega kell 17 esitleb Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus raamatut «Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949», mis sisaldab nõukogude aja menukirjaniku Raimond Kaugveri kirju Jätkusõjast ja Vorkuta vangilaagrist oma tulevasele naisele Sigrid Kurvisele. Raamatuesitlusel kõnelevad Leena Kurvet-Käosaar, Eneken Laanes, Andres Tarand jt, katkendeid kirjadest loeb Alden Mayfield. Esitlus toimub kirjanike majas (Harju 1, Tallinn).

Enam kui 800-leheküljelises põhjalike kommentaaridega raamatus on Raimond Kaugveri 270 soomepoisi ja nõukogude vangilaagri asukana saadetud kirja. Esimese kirja oma sõbrannale Sigrid Kurvisele saadab Kaugver kõigest 18-aastasena, kuid näitab juba siis üles vaimse maailmavallutuse ambitsioone, puistates varrukast tsitaate maailmakultuuri varamust ja meenutades säärasena Jaan Krossi romaani Wikmani poisse.

Raamatu koostaja kirjandusteadlase Eneken Laanese sõnul on terve rida põhjusi, miks kirjade ilmumine on tähtis. «Eesti laagrikirjanduses pole teist teksti, mis kirjeldaks samaväärse sugestiivsuse ja stilistilise meisterlikkusega laagris ellujäämise vaimset ja hingelist kogemust,» sõnab Laanes raamatu saatesõnas. Kirjadest saab teada, mida üks väga noor inimene pidi hingeliselt läbi tegema, et Nõukogude vangilaagrist eluga välja tulla. Kirjade kirjutamine oli Kaugveri jaoks ellujäämisstrateegia – «Olen siin kirjutanud kõik oma kirjad Sinule, mõtisklenud siin olematuks kõik oma kahtlused ja piinad, mõtelnud end nii-öelda oma ajast läbi, raiunud end lahti temast,» kirjutab Kaugver 1. jaanuaril 1948 Sigridile.

Kuigi kirjad annavad ülevaate ka eluolust laagris, on need ennekõike kirjutatud selleks, et laagrit unustada. Armastuskirjadele kohaselt sisaldavad kirjad meenutusi põgusatest ühistest hetkedest ihaldatud neiuga, armastuse kinnitusi ja õhutusi nendeks kinnitusteks teise poolt, aga ka katkendlikust kirjavahetusest tulenevaid kõhklusi, hirme ja vahel lausa meeleheidet. Ohtralt leidub kirjades arutlusi kirjanduse, kunsti ja filosoofia üle, ka ilukirjanduslikke katsetusi. Kaugveri kirjadekorpus on erakordne tunnistus vabamõtlemise ja retoorilise ambitsioonikuse püsimajäämisest isegi stalinistliku vangilaagri tingimustes.