Peale varem ilmunud luuletuste sisaldab «Kimbuke sinilolli» mitukümmend varem avaldamata luuletust, mille koosatjad leidsid Rahvusarhiivist ühest Tartu KGB osakonna toimikust (julgeolek võis tol ajal kirjanike töid koguda kontrolli või tsensuuri eesmärgil).
Andres Ehin alustas kirjanikuteed 1960. aastate kassetipõlvkonnas (kuhu kuulusid ka Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel, Paul-Eerik Rummo jt) ning kujundas välja oma isikupärase ja mängulise luulestiili, mida on nimetatud sürrealistlikuks. Ta on 12 luulekogu, mitme proosaraamatu ja näidendi autor. Ta oli Tartu Ülikooli vabade kunstide professor ning Ülemaailmse Haikuassotsiatsiooni auliige. Tema luuleloomingut on avaldatud kümnetes keeltes ning ta oli ka ise kogu elu viljakas ilukirjanduse tõlkija.
Andres Ehinilt on varem emakeeles ilmunud tosin luulekogu: «Hunditamm» (1968), «Uks lagendikul» (1971), «Luba linnukesel väljas jaurata» (1977), «Vaimusõõrmed» (1978), «Tumedusi rüübatan» (1988), «Täiskuukeskpäev» (1990), «Teadvus on ussinahk» (1995), «Alateadvus on alatasa purjus» (2000), «Udusulistaja» (2008), «Sitikas suudleb kuud» (2008), «Igavik vannitoas» (2010) ning «Pilvest ja varesest» (2012).
Koostajatel oli siht hoida tasakaalu Andres Ehini sürrealistlike ja traditsioonilisemas luulestiilis kirjutatud tekstide vahel. Raamatu järelsõnas portreteerib oma isa ja tema loomingut 15 leheküljel tema tütar Kristiina Ehin. Järelsõna ilmestavad fotod Andres Ehini eluteest.
Koostajad loodavad hooandjate lahke abiga raamatu novembri lõpuks valmis saada ja välja anda. Enne jõulu saavad hooandjad oma tellitud kingitused postiga kätte.