See tandem annab eeloleval nädalalõpul suisa kaks kontserti – neist esimese reedel, 6. novembril Tartus ja teise pühapäeval, 8. novembril Tallinnas. Kõik viis sonaati kantakse ette üksnes Tallinnas, mil kontsert on tavatult kahe vaheajaga. Tartu-kontserdil ei kõla sonaat tšellole ja klaverile nr 1 F-duur op. 5/1.
Kalle Randalu ja Theodor Sink on Eesti muusikakultuuri tõelised tähed, kelle jaoks on selline paarisesinemine esmakordne. «Olen Theodori mängust olnud vaimustunud juba pikka aega ning eks sealt see mõte idanema hakkaski. Usun, et pole paremat väljakutset, kui pidulikul Beethoveni-aastal mängida ette kõik ta suurepärased tšellosonaadid,» rääkis idee autor, pianist Kalle Randalu. Theodor Sink lisab, et nõustus ettepanekuga kohe. «Jagada lava sellise talendi ja tõelise raskekahurväega nagu Kalle, on tõeline privileeg. Eks sedavõrd suure mastaabiga ettevõtmine nõuab meilt mõlemalt suurt pühendumust ja energiat, loodame, et publik jääb rahule nii Tartus kui ka Tallinnas,» sõnas Sink.
Ludwig van Beethoven oli esimene Viini klassik, kes proovis kätt tšellosonaatidega, mis on küllaltki keeruline žanr seetõttu, et tšello põhiregister kattub suures osas klaveri bassipartiiga, millel on oht seda varjutada. Kui Mozart ja Haydn oma klaveritriodes ja kvartettides kasutasid tšellot veel pigem saatepilli funktsioonis, siis Beethoven oli esimene helilooja, kes kirjutas tšellole ja klaverile võrdse kaalukusega partiid. Ühtekokku komponeeris ta tšellole ja klaverile viis sonaati ning kolm variatsioonitsüklit, mis annavad läbilõike tema erinevatest loomeperioodidest.