/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/11/05/13458002t1hb07d.jpg)
Eesti Kontsert tähistab Beethoveni 250. sünniaastapäeva sel pühapäeval Tallinnas erilise suurkontserdiga, millel pianist Kalle Randalu ja tšellist Theodor Sink kannavad teadaolevalt esmakordselt Eestis ühel õhtul ette kõik Beethoveni viis sonaati tšellole ja klaverile.
See tandem annab eeloleval nädalalõpul suisa kaks kontserti – neist esimese reedel, 6. novembril Tartus ja teise pühapäeval, 8. novembril Tallinnas. Kõik viis sonaati kantakse ette üksnes Tallinnas, mil kontsert on tavatult kahe vaheajaga. Tartu-kontserdil ei kõla sonaat tšellole ja klaverile nr 1 F-duur op. 5/1.
Kalle Randalu ja Theodor Sink on Eesti muusikakultuuri tõelised tähed, kelle jaoks on selline paarisesinemine esmakordne. «Olen Theodori mängust olnud vaimustunud juba pikka aega ning eks sealt see mõte idanema hakkaski. Usun, et pole paremat väljakutset, kui pidulikul Beethoveni-aastal mängida ette kõik ta suurepärased tšellosonaadid,» rääkis idee autor, pianist Kalle Randalu. Theodor Sink lisab, et nõustus ettepanekuga kohe. «Jagada lava sellise talendi ja tõelise raskekahurväega nagu Kalle, on tõeline privileeg. Eks sedavõrd suure mastaabiga ettevõtmine nõuab meilt mõlemalt suurt pühendumust ja energiat, loodame, et publik jääb rahule nii Tartus kui ka Tallinnas,» sõnas Sink.
Ludwig van Beethoven oli esimene Viini klassik, kes proovis kätt tšellosonaatidega, mis on küllaltki keeruline žanr seetõttu, et tšello põhiregister kattub suures osas klaveri bassipartiiga, millel on oht seda varjutada. Kui Mozart ja Haydn oma klaveritriodes ja kvartettides kasutasid tšellot veel pigem saatepilli funktsioonis, siis Beethoven oli esimene helilooja, kes kirjutas tšellole ja klaverile võrdse kaalukusega partiid. Ühtekokku komponeeris ta tšellole ja klaverile viis sonaati ning kolm variatsioonitsüklit, mis annavad läbilõike tema erinevatest loomeperioodidest.
1988. aastast Saksamaal elav Kalle Randalu on klassitsismiajastu muusika esitustraditsiooni vaieldamatu liider, kes on pälvinud laureaaditiitleid mitmel rahvusvahelisel konkursil, sealhulgas on ta ainus eestlasest Tšaikovski-konkursi laureaat (Moskva, 1982).
Theodor Sink on noorema põlvkonna särav ja mitmekülgne interpreet, keda tunnustatakse sooja tooni ja loomuliku muusikalise väljendusviisi eest. 2017. aastast on Sink ERSO tšellorühma kontsertmeister, samal aastal pälvis ta ka kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia särava hooaja eest solisti ja orkestrandina. Ta mängib Eesti Pillifondi antud Auguste Sébastien Bernardeli (Père) tšellol (1842), mille omanik on Aare Kaarma.
Eesti Kontsert palub järgida lihtsaid hügieenireegleid, mis võimaldab kontserttegevusega jätkata: kontserdile tulles desinfitseerida käsi, hoida publikualal distantsi, laadida oma telefoni HOIA-rakendus, hoida telefon kontserdi ajal hääletul režiimil ning kanda eelkõige publikualal maski.