7. Artishoki biennaal «KOOPIA» toimub Tallinna linnaruumis

Kaisa Sööt & Koit Randmäe «Lelud» (2020). Foto: Kuvatõmmis: Kaisa Sööt. Artishoki biennaali loal

18. novembrist kuni 6. detsembrini leiab aset 7. Artishoki biennaal, kus üht uut teost esitlevad kümme kunstnikku ning kõigile kümnele teosele kirjutavad kommentaari kümme kirjutajat. Kümnel järjestikusel õhtul, 18. kuni 27. novembrini, toimuvad teoste esmaesitlused eri paikades Tallinna linnaruumis ning 27. novembril avatakse ühisnäitus Kai kunstikeskuses, mida saab külastada kuni 6. detsembrini.

Laura Linsi ja Roland Reemaa kureeritud 7. Artishoki biennaali pealkiri on «KOOPIA». Kuraatorite eesmärgiks on innovatiivsuse iha kõrval taaselustada arutelu eeskuju võtmisest, matkimisest, jäljendamisest ja kopeerimisest. «Kas ülistades originaalsust ja unikaalsust, pole mitte ebaõiglaselt kõrvale jäetud järeletegemise potentsiaal?» küsivad kuraatorid.

Kordused, paljusus, eeskujudest lähtumine, kaja ja peegeldused, satiir ning imitatsioon – kõigi biennaalil osalevate kunstnike varasem looming puudutab mõnel viisil töötamist millegagi, mis ei kuulu ainult neile, mille kinnismõte pole originaalsus või mis ongi mõeldud paljundamiseks. Artishoki biennaali raames esitati neile sellest lähtuvalt väljakutse uue teose loomiseks. Osalevad kunstnikud on Ann Pajuväli (EE), Ann Mirjam Vaikla (EE) & Szymon Kula (PL/FR), Anna Mari Liivrand (EE), Jass Kaselaan (EE), Joana Chicau (PT/NL), Johanna Ulfsak (EE), Kaisa Sööt (EE) & Koit Randmäe (EE), Marc Leschelier (FR), Pieterjan Ginckels (BE) ja Siim Karro (EE). Biennaaliks valminud teoste esmaesitluste graafiku ja asukohad leiab siit (graafik on lehe lõpus).

Artishoki biennaalile omaselt on kümne kunstniku uutest teostest kutsutud kirjutama kümme kirjutajat. Neist igaühel on ülesanne kirjutada kommentaar kõigile esitletavatele teostele. Kümne kirjutaja rollis on Anne Vetik, Hanna Laura Kaljo, Joanna Hoffmann, Laur Kaunissaare, Magdaleena Maasik, Margit Säde, Maria Helena Luiga, Marten Esko, Vitamiin K (Siim Preiman ja Lilian Hiob) ja Bogie Draaistel. Käesoleva aasta jooksul on kirjutajate ja kunstnike vahel toimunud nii digitaalseid kui ka füüsilisi kokkusaamisi ning stuudiokülastusi, et arutada ühiselt kunstnike loomeprotsessi ning valmivate teoste üle. Artishoki tekstid on kirjutatud nende kohtumiste põhjal enne teoste lõplikku valmimist. Teoste kohta käivad kirjutised, mis sel aastal varieeruvad dialoogivormis aruteludest ulmekirjanduslike lugudeni, avalikustatakse teoste esmaesitlustel ajavahemikus 18. – 27. november.

«KOOPIA» eesmärgiks on järele proovida ja mõtestada töötamist millegagi, mis ei kuulu meile, mängides mõttega, et miski ei kuulu niikuinii mitte kellelegi ning kõik on juba varem tehtud, palju kordi. Kuid iga hetk saab mingis mõttes olla uus ja ainukordne, saab olla uueks loodud. Arhitektidest kuraatorid toovad siinkohal Artishoki biennaali võrrandisse juurde veel ühe mõõtme – ruumi. Iga teost esitletakse üheõhtuse sündmusena talle eriomases paigas ning vormis 10 päeva vältaval avamisürituste maratonil. Näiteks viib Pieterjan Ginckelsi karikatuurne «No Bull andmekeskus» Artishoki T1 Kaubanduskeskusesse, Anna Mari Liivrandi sepistatud skulptuuride seeria «Okkaline meelitus väljalt» jalutuskäigule Tallinna vanalinnas ning Johanna Ulfsaki suuremõõtmeline käsitsi maalitud ning kootud kangas «Pehmed koopiad» otse võrkpalliplatsile.

Maraton algab ja lõpeb Kai kunstikeskuses. Joana Chicau live-kodeerimise performance’i «copy {only} if: < copying acts > / < acts of copying >» ülekanne alustab esmaesitluste seeriat kolmapäeval, 18. novembril kell 18.00 ning Jass Kaselaane teose «Valge linn», mis on omamoodi negatiiv kunstniku varasemast Köler Prize’i võitnud teosest «Nukkude väljak», esitlus 27. novembril on maratoni kulminatsiooniks. Samal õhtul avaneb Kais ka kõiki 7. Artishoki biennaali teoseid kokku toov ühisnäitus, mis on avatud 6. detsembrini.

_______

Laura Linsi ja Roland Reemaa olid XVI Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni “Nõrk monument” autorid (koos Tadeas Rihaga), nad lõid hiljuti toimunud Riia kunstibiennaali RIBOCA2 stsenograafia ja arhitektuurse visiooni ning osalevad aktiivselt arhitektuuri- ja kunstimaailmas nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Artishoki biennaal on toimunud alates 2008. aastast ning seda defineerib eksperimentaalne näituseformaat, mis ühendab jagatud platvormil kunstnikke ja kirjutajaid ning katsetab nende omavaheliste suhetega. Artishok on institutsioonidest sõltumatu kollektiiv, kus eelmiste näituste kuraatorid valivad uued korraldajad, kelle eestvedamisel organiseeritakse 10-päevane avamisürituste maraton ning leitakse formaadile kohased asukohad.

Asjakohast informatsiooni avamissündmustest leiab Artishoki Facebooki lehelt. Korraldajad paluvad kõigil biennaali üritustel järgida 2+2 reeglit ja kanda maske. Sisetingimustes toimuvatel üritustel hoitakse kinni erinevatele ruumidele kehtestatud täituvuse piirangutest.