Reedel, 13. novembril avatakse Adamson-Ericu muuseumis publikule Eesti ühe silmapaistvama graafiku Kaljo Põllu näitus «Kaljo Põllu. Mütoloogiline muinasmaailm». Väljapanek tutvustab Põllule omasel sugestiivsel moel meie esivanemate maailma, uskumusi ja loodustunnetust.
Adamson-Ericu muuseumis rullub lahti Kaljo Põllu soome-ugri mütoloogiline muinasmaailm
Kaljo Põllu (1934–2010) oli juba eluajal legend, kelle loomingut on näidatud ka välisriikides. Ta on Eesti kunstielu tugevalt mõjutanud nii oma suurejoonelise loomingu ja kunstiuuenduste kaudu kui ka mitut põlvkonda suunanud õppejõu ning eesti ja soome-ugri rahvapärandit uurivate teadusekspeditsioonide juhina. Põllu oli 1960. aastate teisel poolel Eesti avangardkunsti üks juhtfiguure. 1970. aastate alguses toimus tema loomingus aga radikaalne pööre: lääneliku neoavangardistliku kunstiga suhestumise asemel keskendus kunstnik eesti rahva esivanemate müütilise maailmatunnetuse ning laiemalt põhjarahvaste ja soome-ugri hõimurahvaste iidse kultuuri uurimisele.
Näituse kuraatori Kersti Kolli sõnul tõi Kaljo Põllu fennougristika temaatika jõuliselt kunstivaldkonda. «Kunstniku jaoks muutus oluliseks rändamine alguspunkti, rahvakultuuri lätete juurde, et mineviku kaudu mõista olevikku ja tulevikku. Just iidsesse omakultuuri süvenemine ja selle väljendusrikkas visuaalses keeles tõlgendamine sai Kaljo Põllu isikupära ja loojanatuuri väljaarendavaks elutööks. Ta on meie esivanemate ja laiemalt soomeugrilaste ning põhjala rahvaste maailmakäsitluse ja müütide üks mõjusamaid visuaalseid mõtestajaid eesti kunstis,» kirjeldab kuraator.
Näituse tuumiku moodustab valik Põllu tuntuimate graafikasarjade – «Kodalased», «Kalivägi», «Taevas ja maa», «Eesti maastikud» ja «Kirgastumine» – töödest. Tugeva isikupärase käekirjaga ja sugereerivat metsotintotehnikat kasutades on kunstnik jutustanud lugusid esivanemate maailmapildist, legendidest, jumalate ja inimeste asupaigast, maailma loomisest, tootemloomadest, looduse vägevusest ning inimese ja looduse vahelisest kooskõlast.