Nõmmel said kaks heliloojat ühise mälestusplaadi

Adolf Vedro ja Vello Lipandi ühine mälestusplaat Valguse tn 20 hoovis. Foto: Nõmme Linnavalitsus

15. novembril avati Nõmmel Valguse 20 hoovis mälestustahvel kahele Eesti heliloojale: Adolf Vedrole ja Vello Lipandile. Kohale olid tulnud omaksed, lähedased ning tuttavad. Lisaks linnaosa vanemale esines sõnavõtuga kultuuriloolane ja folklorist Marju Kõivupuu. Mälestustahvel püstitati kodanikualgatuse korras ja asetseb aia ääres kuna maja asub hoovisügavuses.

«Kahe helilooja: Adolf Vedro  ja Vello Lipandi mälestustahvli paigaldamine nende elukohta annab möödujatele võimaluse siin seisatada, lugeda ja omandada killukese meie kultuuriloost,» rõhutas Nõmme linnosa vanem Grete Šillis. «Nõmme linnaosa ajalugu on rikas loomeisikute poolest,» sõnas Šillis. «Adolf Vedro ja Vello Lipandi on jätnud oma jälje kohaliku kogukonna ellu – üks segakoori dirigendina ja teine Nõmme muusikakooli direktorina.»

Adolf Johannes Vedro (1890–1944), kelle sünnist täitus 130 aastat oli tunnustatud helilooja, koorijuht ja õppejõud ning samas hinnatud kontrabassimängija. Lisaks oli Vedro aastatel 1934–37 Nõmme Majaomanike Seltsi segakoori dirigent. 1930. aastate lõpus oli Vedrol soov rajada Nõmmele muusikakool, kuid kahjuks rikkus alanud sõda need plaanid.

Vedro heliteoste hulka kuuluvad muu hulgas ooperid «Kaupo» ja «Muistne mõõk» ning rahvaviiside ainetel 12 variatsiooni neljale harfile. Vedro oli ka aktiivne ühiskonnategelane ja üks Eesti Heliloojate Liidu asutajaid.

Vello Lipand (1926–2000), kelle surmast möödus 20 aastat, on tuntud oma laululoomingu poolest. Igihaljad on tema lastelaulud «Piparkoogipoisid», «Minu õpetaja» ja estraadilaulud «Musta kassi jenka» ja «Vana türklane». Ta lõi koori- ja soololaule, puhkpilli- ja rahvapillimuusikat ning oli aastatel 1976–1986 Nõmme Muusikakooli direktor. Vello Lipandi äi oli Adolf Vedro.