Algab varajase muusika festival «Tallinn feat. Reval»

Tunnustatud klavessiinimängija Reinut Tepp. Foto: Carine Isand

21.–29. novembril saab teoks III rahvusvaheline varajase muusika festival «Tallinn feat. Reval»: kümme kontserti peamiselt Tallinnas, aga ka Tartus, Narvas ja Pukas ning varajase muusika esituspraktika seminar Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.

Reinut Tepp ja Ene Salumäe, kes festivali kahel eelmiselgi aastal säranud oma soolokontserdiga, on ka tänavu esitajateringi palutud. Tepp rõõmustab publikut Vivaldi kontsertidega ansamblis Lisa Kawasaki (barokkflööt), Meelis Orgse (barokkviiul) ja Johanna Randverega (barokktšello). Ene Salumäe koos Gamut Consordiga – pillide kuningas ise ja plokkflöödiansambel, mis vahel kõlab kui orel – tutvustavad aga 15. ja 16. sajandi polüfoonilist muusikat.

Noorte kaasamine on «Tallinn feat. Reval» traditsioon esimesest kontserdist peale. Tänavugi sisustavad avakontserdi meie homse muusikapildi kujundajad, Otsa kooli, muusikaakadeemia ja Nõmme plokkflöödikooli õppurid.

Koostöös väliskülalistega jõuab festivalile neli põnevat kava. Kahel neist kõlamas suurimast suurimate, Bachi ja Beethoveni looming. Rootsis resideeriv jaapani tšellist Mime Yamahiro Brinkmann toob eesti publiku ette kõik kuus Bachi tšellosüiti, mis on tema hiljutises plaadistuses firmale Arcantus pälvinud kriitikute väga kiitvad hinnangud. Mime on ise öelnud, et kronoloogiliselt kuulates on kogu tsükkel kui inimese elukaar, mis algab süütu G-duuriga ja jõuab välja taevaliku D-duurini, läbides nooruse, täiskasvanuikka jõudmise, küpsuse, tarkuse ja pimeduse etapid.

USAs sündinud ja Soomes elav klavikordimängija Anna Maria McElwain aitab meil pidulikult lõpetada Beethoveni juubeliaastat. Esimese interpreedina, kes on plaadistanud Beethoveni varasemaid sonaate klavikordil, on ta äratanud laialdast tähelepanu. Muusiku kinnitusel oli klavikord Beethoveni noorusajal peamine pedagoogiline instrument, mis püsis tollases saksa kultuuriruumis ja heliloominguski endiselt aktiivses kasutuses. Ja seetõttu sobivad tema varasemad, klassikalises stiilis loodud sonaadid kuni oopuseni 31 ka viie-oktavilisele klavikordile suurepäraselt. Isegi kui klavikordi vaikne kõla peaks kuulajat algul šokeerima, loodab ta, et kõrv sellega õhtu kestel kohaneb ja õpib nautima Bachi hinnangul nüansirikkaimat klahvpilli.

Šveitsist saabuvad barokkviiuldaja Eva Saladin ja klavessinist Dirk Börner, kaasas kava, mille keskpunktis on viiulimuusika 17. sajandi keskpaigast. Kontserdil kõlab muusika eri maade heliloojatelt, kuid kõiki neid seovad stylus fantasticuse elemendid oma virtuoossuses ja efektsuses.

Festivali lõppkontserdi sisustab aga solistide ansambel, kus musitseerivad koos kolme orkestri – Pratum Integrum (Venemaa), Historichna (Poola) ja Altera Pars (Saksamaa) – muusikud Pavel Serbini juhatusel. See on erakordne võimalus kuulata tänapäeval vaevalt teatud heliloojate (nagu Kerzelli, George või Tiez) teoseid, mida Katariina Suure aegsel Venemaal vägagi hinnati.

«... ja valgust ja selgust sai tuba täis» on laulnud Juhan Liiv. Just valgust, selgust ja värskust tahab meie hilissügisesse kaamosaega tuua ka «Tallinn feat. Reval», jagades festivali «tubades» – olgu Tallinna Mustpeade majas ja Kadrioru lossis, Tartu linnamuuseumis ja Narva linnuses jm – parimat, mis maailmal meile pakkuda on.

Festivali sõber, Hollandi plokkflöödivirtuoos ja dirigent Heiko ter Schegget on meie riigi elanike suhtarvule mõeldes nimetanud omamoodi imeks, et Eestis sellist festivali üldse korraldatakse. Ja kiitnud julgust teha festivali, mis lähtub temagi silmis olulisest põhimõttest esitleda haruldasi teoseid omapärastes kontserdikavades.

Festivali korraldab varajase muusika stuudio Cantores Vagantes.