Collegium Musicale juubel ei jäänud kummalise aja kiuste pidamata

Erki Pärnoja oma teose "Anima Mea" esmaesitusel 7. novembril Collegium Musicale kontserdil "Südaöine" Tallinna Jaani kirikus Foto: Rene Jakobson

Collegium Musicale tellis oma 10. sünnipäevaks kolmelt muusikult kolm heliteost. Neist esimesena - juba 11. aprillil, ööl vastu ülestõusmispüha -, kõlama pidanud Erki Pärnoja kirjutatud «Anima Mea», kanti ette hoopis viimasena: novembrihämus, mida täidavad lahkunud hinged.

Seega olid paljud piletiomanikud kannatlikult kontserti oodanud täpselt 210 päeva ehk 7 kuud.

Kontserdi esimeses osas, mis kestis pool tundi ja lõppes südaööl, kõlas Arvo Pärdi üks nö firmamärke, klaveripala «Aliinale» (1976) Peep Lassmanni esituses ja «Stabat Mater» . Arvo Pärdi nimi on kindlasti magnet, mis ei tõmba inimesi vaid kontserdile, vaid kutsub näiteks ostma ka albumeid, mis sisaldavad kasvõi ühte tema pala, või suunavad kinno, kui on teada, et mõnes järjekrodses filmis kõlab tema muusika.

EELK Tallinna Jaani kirik. Foto: Rene Jakobson

Teisele osale publikust võis olla aga magnetiks Erki Pärnoja nimi. Ilmselt andis aga Peep Lasmani esitatud väike klaveripala kogu kontserdile teatud kammertooni.

Täpselt südaööl asub «Leinava ema» asemele «Anima mea» ehk «Minu hing». Klassika vahetub vähemklassikaga. Erki Pärnoja ise pole kindel, kas keegi on kunagi kirjutanud teost koorile, süntesaatoritele, elektrikitarrile ja trummikomplektile. ««Anima mea» kangelane on ikkagi kammerkoor, aga oluline on, kudas seal kohtuvad veidi eri maailmad - trummikomplekt ja analoogsüntesaatorid pole tihedad kirikukülastajad. Need pillid pole mõeldud sellesse ruumi ja võibolla nad ei pruugigi esimesel katsel seal hästi kõlada. Vähemalt on väga suur väljakutse panna nad hästi kõlama. Ilma koorita «Anima mead» ei esitaks - ilma mõne pillita saaks hakkama, aga koor on peakangelane,» rääkis Pärnoja pärast kontserti Postimehele.

Kontsert «Südaöine» 

Kava:

Arvo Pärt «Aliinale» (1976)

Peep Lassmann (klaver)

Arvo Pärt «Stabat Mater» (1985)

Lili Kirikal (sopran), Annely Leinberg (alt), Endrik Üksvärav (tenor)

Egert Leinsaar (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello)

Erki Pärnoja «Anima Mea» (2020, esiettekanne)

Kammerkoor Collegium Musicale

Dirigent Endrik Üksvärav

Erki Pärnoja - kitarrid, elektroonika

Filip Leyman - süntesaatorid

Peedu Kass - süntesaatorid ja basskitarr

Ulrik Ording - trummid ja löökriistad

Marko Erlach (RGB Baltic) - heli

Meelis Lusmägi - valgus

Indrek Kasesalu - video

Toimus 7. novembril 2020 algusega kell 23.30 EELK Tallinna Jaani kirikus

Pühakojas on Pärnoja ise varem üles astunud vaid korra – ta esines alles äsja oma soolokontserdiga Tallinn Music Weeki raames toimunud Kalju baptistikoguduse kirikus.

Ma ei nimeta end kristlaseks, küll aga on inimlikul usul minu elus väga tähtis koht – leidsin, et see ongi see, millest «Anima Mea” peaks rääkima. Teose sisu on palve, et usk uutesse võimalustesse ja uude ellu ärkamisse ei kaoks. Teose tekst sisaldab lisaks Anna Haava luulele ja Hasso Krulli tekstidele ka Keldi palveid. Neid palveid võib vaadelda kui religioosseid kõnelusi oma jumalaga, aga samas peitub neis ka väga lihtne ja inimlik püüd paremuse, parema homse ja elu poole,» räägib muusik.

Erki Pärnoja ja Collegium Musicale kontserdil "Südaöine" EELK Tallinna Jaani kirikus. Foto: Rene Jakobson

Erki Pärnoja jäi ise teose esmaettekandega väga rahule. «Esmaesitus toimus laupäeval, aga sinna oli kaasatud nii palju instantse - nagu RGB Baltic valgustehnika, koor, kes tavaliselt esineb täiesti akustiliselt, ansambel kelle pooled liikmed jõudsid Skandinaaviast (Filip Leiman süntesaatoritel ja Ulrik Ording löökriistadel moodustavad ansambli Pärnoja enda ja Peedu Kassiga süntesaatoritel ja basskitarril) ja meil oli vaid üks päev kokkumänguks/täiskoostööks – seda arvestades jõudsime täpselt sinna, milline oli minu visioon.

Oli ime, et see sai juhtuda. Ime on see veel väga mitmel põhjusel, sest tegelikult on maailmas üldse väga vähe kohti, kus kontserte toimub – oli ime, et see üldse sai sündida. Tunne oli kõigil laval olijatel ja ka minul endal pärast kontserte väga ülev,» ütleb Pärnoja.

Erinevalt Pärnojast, on Collegium Musicale jaoks pühakojad tavalised esinemispaigad ja seda on eriti Jaani kirik. Isegi Collegium Musicale asutaja ja juht Enrik Üksvärav ei oska peast öelda, mitu korda on koor seal kontsertidega üles astunud. Nii Pärnoja kui Üksvärav loodavad, et teos «Anima Mea» näeb ka helikandjal ilmavalgust - salvestus kontserdist on olemas.

Endrik Üksvärav ja Erki Pärnoja. Foto: Rene Jakobson

Lisaks Pärnojale esitas Collegium Musicale lootellimused oma sünnipäeva puhul Maria Faustile ja Timo Steinerile. Helilooja ja džässmuusiku Maria Fausti «Maarja Missa» esmaettekanne pidi samuti aset leidma kevadel, aga see toimus augustis. Timo Steineri teos Maurice Maeterlincki raamatu «Tarkus ja saatus» põhjal kanti ette 3. oktoobril, mis ajaks see oligi varasemalt kavandatud.