/nginx/o/2020/11/28/13501202t1h4b57.jpg)
Žanrifilmide fookusega Öiste värinate programm on PÖFFil tänavu tagasihoidlik. Seetõttu on tore teistest programmidest avastada koletuid ja kõhedaid filme. Üheks selliseks teoseks osutus maineka hispaanlasest lavastaja Juanma Bajo Ulloa käe all valminud fantaasiahõnguline friigifilm nimega «Lapsuke», mis andis frustreeriva, aga samas veidralt nõidusliku vaatamiskogemuse.
Pärast selle reeglitele vilistava filmi lõppu lahkusid arvatavasti paljud kinosaalist pead vangutades. «Lapsuke» on stiilikindel kõhedik, milles Bajo Ulloa seob emaduse, lapsest loobumise ning inimkaubandusega seotud õudused kokku sümbolismi ja muinasjuttude seaduspärasustega, luues mõneti omapärase, aga ka tüütult veniva filmi. Kõige paremini jääb «Lapsukesest» mäletama operaator Josep M. Civit’ abiga loodud groteskset visuaalset profiili.
