Vabaduse galeriis avatakse Maret Olveti näitus

Maret Olveti teos «Metsamüüt VIII» (2020). Foto: Repro

Vabaduse galeriis avatakse reedel, 4. detsembril Maret Olveti näitus «Metsamüüt ja müstiline sõõr», mis jääb avatuks kuni 28. detsembrini. Seoses COVID-19 levikuga avamist ei toimu, kuid 4. detsembril on näituse kuraator Ragne Kangro galeriis kella 16–18.

Maret Olveti (1930–2020) näitus käsitleb põhiliselt kahte kunstnikule südamelähedast teemat, mis suures sõõris omavahel ühilduvad: Eesti liigirikaste metsade päästmine ja Eesti rahvuskultuuri väärtuste säilitamine. 90. sünnipäeva tähistama mõeldud näitusest sai kunstniku viimane etteaste, millele ta küll jõudis anda oma idee ja nägemuse, kuid mille teostust saab ta vaadata juba teispool tähti. Nii on näitus oluline verstapost, markeerides Olveti viljaka elutee lõppu ja avaldades austust tema pikaaegse loomingu vastu.

Maret Olveti tööde hulgas leiab mitmeid ajatuid ühiskonnakriitilisi seeriaid nagu näiteks kümnest tööst koosnev «Metsamüüt», kus kunstnik osutab Eesti metsade mahavõtmise kaudu puude aastaringide katkemisele ja suunab vaatajat meie rohelise maavara olukorrale tõsisemat tähelepanu pöörama. Mitmed tema seeriad on omavahel ühenduses: seal, kus lõpeb üks, koorub välja juba uut ideed kandev tööde seeria. Nii on näitusel olulisel kohal on ka Eesti 100. juubeliks pühendatud riigi lipuvärvides tööd seerias «Eesti asi», kus kunstnik on toonud esile rahvuslikkuse, sümbolkujundite kasutamise ja andnud sellega oma panuse Eesti kultuuri väärtuste säilitamisse.

Kunstniku loomingus mängivad suurt rolli värvid ja geomeetrilised kujundid, tema vormikeel on alati püüelnud selguse, vabaduse ja puhtuse poole, kus kõik elemendid ja nende omavahelised suhted on hästi läbi mõeldud, koordineeritud ja organiseeritud. Ene Asu-Õunas on tabavalt kunstniku loomingut võrrelnud luulega, mis on läbi puhastumise saavutanud täiuse ja täpsuse, kuid kuhu on jäänud motiivi või mõtet kandev visuaalne sümbol.

Maret Olveti  mitmeid töid ja ka eluteed seob sõõri kujutis. Sõõr ehk ring on iidne sümbol, millel ei ole algust ega lõppu, vaid mis aina edasi kestab ja endas kõike ühendab. Sarnaselt saab vaadata ajaringe puudel ehk aastarõngaid, mis peidavad endas looduse vöötkoodidena saladuslikku infot selle kohta kus ja mis tingimustest need kasvasid – mis kosutas, toitis ja mõjutas ning milline oli keskkond. Samu asju väljendavad piltlikult ka ühe kunstniku teosed ja pikaaegne looming. Maret Olvet on kahtlemata see looja, kelle müstilistes aastarõngastes või sõõrides kajastub viljakas ja pikaaegne loometee.

Maret Olvet (sündis 1930. aastal Tartus ja suri 14. VI 2020 Tallinnas) õppis 1949–1955 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis Tallinnas, 1955. aastast töötas vabakutselise graafikuna. Lisaks vabaloomingule on ta panustanud ka raamatuillustraatori, plakatisti, kujundusgraafiku ja ekslibristina. Lemmiktehnikaiks on olnud esialgu litograafia ja söövitus, hiljem serigraafia ja kõrgtrükk. Eesti Kunstnike Liidu (1959), Soome Eksliibriseühingu (1980) auliige ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige (1991). 1957. aastast osalenud kunstinäitustel Eestis, tollases Nõukogude Liidus ja esinenud palju ka välismaal (T?ky? ja Jerevani biennaalil, Hispaanias, Iirimaal, Soomes) Tema töid leiab nii Tretjakovi galeriist Moskvas kui Ateneumi muuseumist Helsingis. Ta pälvis 2015. aastal aasta graafiku autasu ja teda on tunnustatud FISAE eksliibirise diplomiga 2012.aastal.

Näitust ja galeriid toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.